Riski ja kerksuse uurimisrühm
Katastroofidel suurtest loodus- ja tööstusõnnetustest pandeemiate ja sõdadeni on laastav mõju tuhandete inimeste elule ja tervisele, kui ühiskond pole hädaolukordadeks valmis ning tähelepanuta on jäänud haavatavuse algpõhjused.
Riski ja kerksuse uurimisrühm on inimelude säästmiseks Eestis ja kogu maailmas
- loonud originaalse teoreetilis-metodoloogilise raamistiku sotsiaalse haavatavuse kujunemisdünaamika analüüsimiseks ja mõtestamiseks hädaolukordades
- pannud aluse haavatavuse mõtestamise viiside ja tegurite rahvusvahelisele võrdlevale uurimisele
- arendanud välja unikaalse kommunikatsioonitõrgetest tulenevate haavatavuste analüüsimudeli
Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimise rühm võitis Euroopa ülikoolide võrgustiku ENLIGHT ühiskondliku mõju auhinna digilahenduste vallas
Teadustegevus
Teeme teadus- ja arendustööd kolmes valdkonnas:
1. Sotsiaalne haavatavus hädaolukordades: analüüs ja lahendused
Teadusrühm edendab uudset dünaamilist sotsiaalse haavatavuse käsitlust, mis erineb seni domineerinud staatilisest, haavatavust inimeste omaduseks pidavast lähenemisest. Selgitades süstemaatiliselt nii sotsiaalse tugivõrgustiku kui riiklike tugistruktuuride toimimise oluspetsiifilisi mõjusid hädaolukordade ennetamisel ja lahendamisel saame senisest oluliselt tõetruuma ja detailsema pildi haavatavuse tekkemehhanismidest. Rühma loodud raamistik võimaldab riskianalüüsi käigus kaardistada hädaolukordades potentsiaalselt mõjutatud inimrühmad ja nende abivajadused lähtuvalt konkreetsetest ohustsenaariumidest. See aitab leida kriisihalduses võrreldavaid ja universaalseid mustreid, mis määravad, miks mõned sotsiaalsed ja institutsionaalsed keskkonnad on olnud edukamad haavatavuste vähendamisel.
2. Riski- ja kriisihaldus: kaasamine, arenguseire ja innovatsioon
Komplekssetes kriisides avalduvate ohtude ette nägemiseks ja nendeks valmistumiseks on vaja uusi analüüsitehnikaid ja halduspõhimõtteid, mis lähevad kaugemale varasemate kogemuste analüüsist ja kitsast ametiasutuste ringist. Eesti ja teiste riikide lähenemisi analüüsides selgitame, kuidas suurendada kriisivalmidust ja kriisides toimetulekut, kaasates erinevaid huvipooli sotsiaalkaitse asutustest spontaansete vabatahtlikeni. Sidusrühmadega koosloomes prognoosime tuleviku hädaolukordi ja haavatavusi ning kujundame sekkumisi nii tiheasustusaladel kui maakogukondades. Kasutame tuleviku-uuringute ja andmeteaduse meetodeid tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas.
3. Riski- ja kriisikommunikatsioon
Uurimisrühm on arendanud välja unikaalse kommunikatsioonitõrgetest tulenevate haavatavuste analüüsimudeli. Hädaolukordadega seotud kommunikatsioonitõrgete analüüsimudel võimaldab varasemast täpsemalt selgitada väärinfo ja kahjuliku info leviku mõjusid haavatavuse kujunemisele. Uurimistöö keskendub individuaalsetele, sotsiaalsetele-struktuurilistele ja oluspetsiifilistele teguritele, mis on erinevates hädaolukordades takistanud teabele juurdepääsu, teabe mõistmist või sellele reageerimist. Lisaks uuritakse, kuidas kriisihaldusasutused on oma poliitikaid ja praktikaid parandanud, et neid kommunikatsioonitõrkeid ületada.
Vaata publikatsioone ingliskeelsel veebilehel
Teadlased
- Dr Kati Orru ETIS Google Scholar
- Dr Sten Hansson ETIS Google Scholar
- Dr Oliver Nahkur ETIS Google Scholar
