RIBOSOMOLOOGIA EESTIS
Ribosoomi alased uuringud Tartu Ülikoolis (sellel ajal Tartu Riiklik Ülikool) algatas akadeemik ja professor Artur Lind.
Artur Lind (1927-1989) lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ning asus tööle kirurgina. Tugeva allergia tõttu tuli tal aga kirurgiametist loobuda. Ta suunati arstiteaduskonna biokeemia kateedrisse, kus tema ülesandeks sai radioaktiivsete materjalide rakendamine meditsiinilises biokeemias.
1960ndate alguses tekkis Artur Linnul huvi nukleiinhapete vastu ning koos esimeste õpilastega – Richard Villems ja Mart Saarma – alustati ribosoomi koostises olevate ribonukleiinhapete uurimisega. Leiti, et lisaks kõrgmolekulaarsetele ribosoomi RNA-dele on imetajate ribosoomis ka väikesed RNA molekulid. Seda madalmolekulaarset ribonukleiinhapete (nimetatakse 5S RNA) kirjeldav artikkel avaldati Tartu Riikliku Ülikooli Toimetistes (Uchenye zapiski Tartuskogo gosudarstvennogo universiteta) 1963? aastal.
Üks töömahukamast projektidest oli roti maksast eraldatud ribsoomi 5S RNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine. 1970ndatel hakati uurima ribosoomi koostises olevaid valke ning valk-RNA seondumist. 1980 aastal määrati uurimisrühmale Eesti NSV riiklik preemia ribosoomis toimuvate RNA-valk interaktsioonide uurimise eest.
Ajakirjaniku küsimusele “miks te just ribosoome uurisite?” vastas Richard Villems “…ribosoomide uurimine on lihtsalt tähtis, sest valgu biosüntees – geneetilise informatsiooni translatsioon – on eluslooduse keskne protsess. Koos DNA kopeerimisega (replikatsiooniga) ja geenidest RNA koopiate tekitamisega (transkriptsiooniga) moodustavad nad kokku raku funktsioneerimise molekulaarse aluse sõlmpunkti.”
Artur Linnu poolt alustatud ribosoomi uuringuid on jätkanud tema üks õpilasi prof. Jaanus Remme, kelle juhitud uurimisrühm keskendub soolekepikese (Echerichia coli) ribosoomide biogeneesi ja funktsioneerimise uurimisele.
Mart Saarma ja Andres Metspalu 1970ndatel ribosoome puhastamas.
