Jaanuari viimastel päevadel toimus Jäneda mõisas Geenitehnoloogia talveseminar, millest võtsid osa Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli doktorandid, magistrandid ning nende juhendajad. Kokku oli ligi 80 osalejat. Kahe huvitava päeva jooksul peeti 39 ettekannet. Nende seas oli ka kaks külalisesinejat, kes töötavad mõlemad Vilniuse ülikooli eluteaduste keskuse EMBL partnerinstituudis (LSC-EMBL Partnership for Genome Editing Technologies, Vilnius University – Life Sciences Center) ja tegelevad genoomi editeerimise tehnoloogiate arendamisega. Nende hulka kuuluvad nii CRISPR süsteem kui ka teised antiviraalsed kaitsemehhanismid. Esimesel päeval kõneles prof Patrick Pausch teemal “Mechanism of a DNA producing and tRNA cutting bacterial immune system” ning teisel päeval prof Stephen Jones teemal “How precise is precise? Pursuing specific editing outcomes with CRISPR nucleases”.
Ettekandjaid oli ka meie õppetoolist: kahepäevase seminari avas teadur Margus Leppik, kes andis laiapõhjalise ülevaate ribosomaalse RNA modifikatsioonidest. Meie doktorant Analiis Veeremaa oli sama sessiooni teine ettekandja ja ta rääkis oma doktoritöö senistest tulemustest – kuidas eukarüoodi-spetsiifilised ribosoomi subühikute vahelised sillad mõjutavad IRES-vahendatud translatsiooni.
Talveseminaril valisid doktorandid-magistrandid ,,juhendajate” ettekannete seast välja oma lemmiku, kelleks osutus Agne Velthut-Meikas TalTechist, kes tegi särava ettekande transkriptoomika teel munasarjade uurimisest. Lisaks anti auhinnad kõige aktiivsematele küsijatele. Nendeks olid külalisesineja Patrick Pausch ning TalTechi doktorant Irina Česnokova.
Ettekannete vahelisel ajal kostitas Musta Täku Tall kõiki maitsvate söökidega ning õhtul said teadlased ja teadlasehakatised koos meeleolukalt aega veeta. Olid harivad ja toredad kaks päeva Jänedal. Aitäh korraldajatele TÜMRI-st – Tiina Tamm, Hedvig Tamman ja Andres Ainelo ning TalTechist Indrek Koppel, Cecilia Sarmiento ja Eve-Ly Ojangu.
Seminari korraldas Eesti doktorikooli loodusteaduste ja põllumajandusteaduste haru ning kaasrahastaja oli Euroopa Liit.
