Projektist

---

Miks uurida digikeskkondade keelekasutust?

Tänapäeva ühiskonnas on meie igapäevategemised liikunud suures mahus digikeskkondadesse. Selleks, et nendes keskkondades toimetamine oleks lihtne ja intuitiivne, peab keskkond olema kasutajasõbralik. Üheks osaks kasutajasõbralikkusest on selge ja üheselt mõistetav suhtlus süsteemi ja kasutaja vahel. Selline suhtlus toimub digikeskkonnas pisitekstide (inglise keeles microcopy) kaudu.

Pisitekstid ehk kasutajaliideses ilmuvad tekstid kirjutatakse valmis digikeskkonna disainimise ajal. Erinevalt tavapärasest suhtlusest ei saa pisitekstide kirjutaja probleemide korral kasutajalt tagasisidet reaalajas ehk siis kui keskkond on kasutaja jaoks kättesaadavaks tehtud, vaid kaudselt läbi erinevate kasutajakogemuse mõõdikute (juhul kui need mõõdikud on keskkonda üles seatud). Tõsi, suuremad sõnastusega seotud probleemid tulevad tõenäoliselt prototüüpimise käigus välja (eeldusel, et enne arendust luuakse prototüüp) ent süsteemid muutuvad ja uuenevad järjepidevalt ning testimiseks ei pruugi alati olla aega või ei pruugi see olla äriliselt mõistlik. Seega peavad pisitekstid olema kirjutatud ettenägelikult ja selgelt ning sageli ka kompaktselt, sest disainis ei pruugi tekstile kuigi palju ruumi olla.

Sarnaselt disaini komponentidele, millel on disainis oma kindel funktsioon, näiteks tekstikastid on mõeldud tekstilise sisu kuvamiseks, nupud seevastu mingi tegevuse sooritamiseks, on ka keelevahenditel omad kindlad kasutusmustrid ja funktsioonid. Näiteks eesti keeles moodustatakse direktiive sõltuvalt olukorrast käskiva kõneviisi ja palvesõna palun abil (näiteks, palun tee aken lahti) või küsilausega, lisades tingivas kõneviisis modaalverbi (Kas sa teeksid akna lahti?) (Pajusalu jt 2017). Ka ühes sõnas sisaldub palju infot, näiteks sõna luba annab infot tegija ja tegevuse kohta. Sama sisu saab edastada erinevate konstruktsioonide/sünonüümidega, millel võib olla aga erinevaid konnotatsioone ning seeläbi võib edastatud sõnumi tõlgendus muutuda. Seega mõjutab üleüldist kasutajakogemust lisaks disainile ka sobiva keelevahendi valik. Kui keelevahendite valikule ei pöörata tähelepanu ning tekstid kirjutatakse toote jaoks kiirustades ning funktsionaalsusesse süvenemata, kannatab kogu keskkonna kasutajakogemus selgele ja kaunile disainile vaatamata.

Milliseid pisitekste, kuidas ja milleks projektis uuritakse?

Projektil on kaks suuremat eesmärki:

1. Luua digisüsteemised kasutatavate pisitekstide ja visuaalide (ehk disainide) multimodaalne korpus, mille põhjal kaardistada eesti keele kasutus pisitekstides.
2. Uurida keele ja visuaali koosmõju digikeskkonna tajumisel ning efektiivse suhtluse loomisel.

Projektis uurime,

• milliseid keelevahendeid süsteemi ja inimese vahelises suhtluses kasutatakse,
• kuidas tekst ja disain omavahel kokku kõlavad,
• mismoodi kasutaja teksti ja disaini kokkukõla tajub ning
• millised võiksid olla need kõige sobivamad keelelised vahendid ühe või teise disainikomponendi jaoks.

Uurimise alla oleme võtnud süsteemis esinevad teavitused, vormid, nupud ja lingid. Sellistes tekstides on kõige rohkem tavasuhtlusele sarnas dünaamikat, sest kasutaja peab nendele kuidagi reageerima, näiteks veateate juhiseid järgima või otsustama, mis nupule vajutama.

Projekti käigus valmib pistekstide ja disainide korpus, mille põhjal kirjeldame eesti keele kasutuse pisitekstides, otsides seoseid keelevahendit ja tüüpiliste disainikomponentide vahel. Lisaks viime läbi hinnangu- ja tajukatseid, mille põhjal saame öelda, millised keelevahendid on kasutajate vaatest pisitekstide kirjutamisel parimad ning mis teguritest sõltuvad keelelise ja visuaalse info töötlus ja tõlgendus.

Tulemused annavad põhja nii edasiseks uurimistööks kui ka pisitekstide kirjutamise suuniste väljatöötamiseks.

---

---