Õppemeetodid: avastusõpe
Õpetaja ja õpilase roll
Avastusõpe annab õpilastele aktiivsete tegutsejate, teadmiste loojate, küsimuste väljamõtlejate ja esitajate rolli. See tähendab, et nad ise esitavad küsimusi, viivad läbi katseid, arutlevad nende üle kaasõpilaste ja õpetajaga, teevad järeldusi ja otsivad esitatud küsimustele vastuseid. Õpilased leiavad endale sobiva õppimise tempo ja raskusastme ning jõukohased väljakutsed. Kui õpilane esitab küsimusi ja otsib neile vastuseid, saab ta paremini õpitavast aru ja loob isikliku tähenduse. Seega võtab õpilane õppimise eest vastutuse, arendab iseseisvust, aktiivsust, pühendumist ja sisemist motiveeritust. Kui pakkuda õpilastele huvitavaid õppimiskogemusi ja seostada õpitavat nende eelteadmiste ning igapäevaeluga, säilib ka huvi õppimise vastu. Avastusõppes on nn õigete vastuste andmisest olulisem, et õpilane arutleks saadud järelduste üle ja tõlgendaks katsetulemusi. Sel viisil toetatakse niisuguste väärtuste kujunemist nagu julgus, enesekindlus, teadmiste ja tõenduse väärtustamine. Suurt tähelepanu pööratakse avastusõppes loodusteadusliku mõtlemisoskuse, probleemide lahendamise ja koostööoskuse kujundamisele.
Avastuslik lähenemine on õpetajatele kindlasti väljakutse. See eeldab mitmesuguseid juhendamisviise, mis toetaksid võrdselt nii mõtlemise arendamist kui teadmiste omandamist, ning ka erinevaid viise, kuidas juhtida õpilaste omavahelist suhtlemist grupitöödes. See nõuab ka teistsugust ajakasutust ning õpetamise eesmärkidega kooskõlas olevaid hindamismeetodeid. Meeli Tankler on oma magistritöös märkinud, et kuigi õpetajad leiavad algul, et avastuslikult on õpilasi raske õpetada, on nad väga rahul, kui näevad õpilasi innustunult õppimas, muutumas, näitamas sügavat arusaamist loodusteaduslikest teadmistest.
Vaadake videolõiku ja vastake järgnevale küsimusele.
