Kokkuvõte

Koolirahvast teeb murelikuks, et uuringute kohaselt on Eesti õpilastel küll head faktiteadmised, kuid vähene huvi aine vastu. Avastusõppe sagedasem kasutamine vähendab olukordi, kus õppimine seisneb info vastuvõtmises ja selle võimalikult täpses kordamises. Võrreldes õpiku- ja õpetajakeskse õpetamisega, kus uus teave on suurel määral märgiliselt vahendatud (keel, pildid, skeemid, graafikud) ja kus tihti kontrollitakse vaid vahendatu taasesitamist, toetab avastusõpe oluliselt enam õpilaste huvi ja tahtmist õppida.

Väärtuskasvatuslikus plaanis on oluline, et avastusõpe paneb õppimise eest vastutuse õpilase enese õlule, toetades iseseisvust, aktiivsust, pühendumist, julgust, enesekindlust, teadmiste ja tõenduse väärtustamist, loodusteaduslikku mõtlemisoskust, probleemide lahendamisvõimet ja koostööoskust. Ise küsides, uurides ja avastades kujuneb sisemine motiveeritus.

Milliseid avastusõppe elemente olete ise kasutanud või saate kasutada oma praktikas? Millist kasu avastusõppe põhimõtete järgimine annab õpilastele?