Õppemeetodid: avastusõpe
Avastusõpe ja riiklik õppekava
Avastusõpe toetab põhikooli riikliku õppekava (PRÕK) õppimise käsitlust, rõhutades muutusi õpilaste või õpilaste rühma käitumisvõimes ja toetatakse igapäevaelus toimetulemist, õppimise aluseks on õpilastele sobivate kogemuste pakkumine, õpilane on õppimises aktiivne osaleja, õpib üksi ja koos kaaslasega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ja konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendab õpilane uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, oma seisukohtade argumenteerimisel.
Avastusõpe ja hindamine
Toetutakse PRÕK hindamise eesmärkidele, sh kujundava hindamise põhimõtetele. Hindamise käigus analüüsitakse õpilaste teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust seada eesmärke, analüüsida oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel ja tõsta õpimotivatsiooni.
Kuna avastusõppe eesmärgiks on õpilaste uudishimu toetamine ja ilma avastamise entusiasmi suurendamine, siis ei ole eesmärgiks kindlate vastusteni jõudmine, vaid õpilaste olemasolevate teadmiste väljaselgitamine. Seepärast ei ole vaja õpilaste tähelepanekuid õppimise algul parandada või täpsustada, õppe käigus peaks õpilaste tähelepanekud muutuma täpsemaks ja toetuma õpitule (sh kõiki elemente).
Avastusõpe ja õppekeskkond
Avastusõpe toetab põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud õppekeskkonna järgmisi aspekte. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad suhted; koheldakse kõik õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära; märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest; ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale; luuakse õpilastele võimalus näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega; luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel.
- Väärtuspädevus – tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega; väärtustada loomingut.
- Sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada; teada ja järgida erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
- Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi.
- Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja –strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust.
- Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste; kirjutada eri liiki tekste.
- Matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades.
- Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest.
- Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ – arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi; arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt; teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele.
- Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest.
- Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ – väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama.
- Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ – tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära.
- Läbiv teema „Teabekeskkond“ – määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi; arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.
- Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ – mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT ) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks; arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.
