1. osa. Õpetamine

Õpikeskkonna loob ja kujundab suuresti õppejõud, st sõnastab eesmärgid ja õpiväljundid, valib õpetamise ja hindamise meetodid, kujundab õppija töökoormust [11]. Õppejõud saab õpikeskkonna kujundamisel arvestada õppimist toetavate teguritega [21] [30] [16] [9] [29] [25] [14] [13] [24], nt pakkuda piisavalt proovile panevaid ülesandeid, võimaldada koostööd, anda tagasisidet, mis aitab üliõpilasel mõista, mida ja kuidas edasi õppida.

Õpetamine oli selles õppeaines mitmekesine (kasutati erisuguseid meetodeid ja ülesandeid). (selgitus)

Õppeaines arutlesime õpitava üle. (selgitus)

See õppeaine pani mind intellektuaalses mõttes proovile. (selgitus)

Tagasiside aitas mul mõista, milles pean oma teadmisi ja/või oskusi edasi arendama. (selgitus)

Õppeaines hinnati seda, mida õpetati. (selgitus)

2. osa. Õppimine

Üliõpilase õppimist kirjeldatakse õppija haaratuse (engagement) kaudu, mis määrab õppimise tulemuse ja kvaliteedi [15]. Seega on väga oluline, et üliõpilane oleks nii emotsionaalselt, kognitiivselt kui käitumuslikult õppimisega seotud. Üliõpilane on õppimisse käitumuslikult haaratud, kui ta osaleb kontaktõppes (loengutes, seminarides ja praktikumides), pingutab ning panustab õppimisele aega. Olulise käitumusliku haaratuse aspektina rõhutatakse kontaktõppeks valmistumist, mis võimaldab tulemuslikumalt kontaktõppes õppida. Kognitiivne haaratus viitab kaasa mõtlemisele ning selliste õpistrateegiate kasutamisele, mis aitavad õpitavat sügavuti mõista. Emotsionaalne haaratus viitab üliõpilase õpihuvile ja kuuluvustundele.

Selle osa väidetele antud hinnangute tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et üliõpilase haaratus ei sõltu ainult temast, vaid seda mõjutab ka õppejõu kujundatud õpikeskkond [15] [17]. Siiski ei pruugi madalad hinnangud alati olla õppejõu tegevusega seotud: rühmas võis olla üliõpilasi, kelle isikust tulenevad tegurid või isiklikud huvid võivad õppejõu tegevuse üle kaaluda.

Töötasin loengutes kaasa. (selgitus)

Selle õppeaine õppimine suurendas mu huvi valdkonna vastu. (selgitus)

3. osa. Õppimise tulemus

Õppimise tulemusena käsitletakse selles küsimustikus õppeaine tajutud väärtuslikkust õppija jaoks [1]. Andmete analüüs on näidanud, et kõrgeid väärtuslikkuse hinnanguid võivad üliõpilased anda ka siis, kui nad on õpetamise ja õppimise väiteid hinnanud madalalt. Tõlgendamisel on soovitav silmas pidada, et selle väite hinnanguid mõjutavad ka õppija eelteadmised, varasemad õpikogemused, huvi ja ootused õppeainele.