Õppeaine tagasiside küsimustiku lähtealused

Viimased aastakümned on õppimist mõtestatud konstruktivistliku õpikäsituse kaudu. Selle järgi on õppijad aktiivsed teadmiste konstrueerijad, millest tulenevalt on õppimises oluline osa õppija tegevusel, õppejõud on juhendaja ja toetaja rollis [20] [23] [26]. Uuringud on näidanud, et üliõpilaste õpitulemused ja edasijõudmine kõrgkoolis on seotud nende õppimisest haaratusega (engagement): mida enam on üliõpilased õppeprotsessist haaratud, seda paremad on õpitulemused [8] [18]. Lisaks on leitud, et mida rohkem on õppijal tegutsemisvõimalusi (nt võimalus arutleda õpitava üle; võimalus lahendada ülesandeid jne), seda haaratumad nad on [19]. Seega on õppejõu peamine roll kujundada õppimist võimaldav ja toetav õpikeskkond: kavandada eesmärgid ja õpiväljundid, valida õpetamise ja hindamise meetodid ning ülesanded ja pakkuda võimalusi sisukaks aruteluks, arvestades õppija omadusi ning õppekava eesmärke [11]. Ka on õppijate motivatsiooni uurijad [10] [27] toonud välja, et üliõpilane on motiveeritud õppima,

• kui tal on võimalik teha valikuid ja otsuseid, nt millist ülesannet lahendab või millist teemat uurib (autonoomiavajadus);
• tal on teadmised ja oskused ülesande lahendamiseks ning ta tunneb, et ta areneb (kompetentsusvajadus);
• tal on võimalik õpitava üle arutleda ning ta tunneb end õpigruppi kaasatuna (seotusvajadus).

Arvestades eespool toodut, võeti õppeaine tagasiside küsimustiku teoreetiliseks lähtealuseks Lawson & Lawson (2013) [15] aktiivse õppimise ehk haaratuse mudel. Selle kohaselt sõltuvad õppimise tulemused õppija haaratuse tasemest õppeprotsessis. Õppija haaratus omakorda kujuneb tema individuaalsete ootuste ja õppeaine õpetamise tulemusena (vt joonis).

Joonis. Aktiivse õppimise mudel õppeaine konteksti kohandatuna.

Eelnevalt kirjeldatud lähtealuseid arvestades koostati neljaosaline õppeaine õppimise ja õpetamise tagasisideküsimustik ja kasutati seda 2019. aasta kevadsemestri õppeainetele tagasiside kogumisel. Kogutud andmete analüüs näitas, et õppeaine lõpus küsimustele vastates  ei erista õppijad oma valmisolekut pühenduda aines õppimisele ainele registreerumisel haaratusest õppimise ajal. Seetõttu korrigeeriti mudelit ning alates 2019. aasta sügissemestrist on küsimustik kolmeosaline: 1) õpetamine; 2) õppimine ja 3) õppimise tulemus.