Õppejõud
Eesnime järgi tähestikulises järjekorras
1. Age Värv
Age Värv asus Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õpetama 2007. aastal. Tema peamine uurimisvaldkond on lepinguvälised võlasuhted. Doktoritöös uuris ta alusetu rikastumise õigust. Ta on kirjutanud õppematerjale ning mitmeid teadusartikleid võlaõiguse ja intellektuaalse omandi õiguse teemadel.
Age õpetab peamiselt võlaõiguse üldosa ning lepinguväliseid võlasuhteid. 2023. aastal valiti Age õigusteaduskonna kõige rõõmsameelsemaks õppejõuks. Age on olnud õigusteaduskonna õppe- ja arendusdirektor.
Õiguse aluste e-kursusel on Age mooduli „Õigusrikkumine ja hüvitis“ ja “Õigusteadus ülikoolis” põhiautor.
Loe Age teadustööst lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
2. Andreas Kangur
Andreas Kangur on Tartu Ülikooli õppejoud alates 2003. aastast. Tema põhiline uurimisvaldkond on kohtukorraldus ja protsessiõigus, eriti huvitab teda võrdlev kriminaalmenetlus, tõendamisõigus ja psühholoogia kohtumenetluses.
Andreasel on magistrikraad George Washingtoni ülikoolist ja doktorikraad Glasgow’ ülikoolist ning ta on New Yorgi advokatuuri liige. Tudengitele õpetab Andreas kriminaalmenetlust, õiguslikku argumentatsiooni ja võistleva kohtumenetluse protsessioskusi, samuti juhendab harjutuskohtu võistkondi.
Andreas on Eesti esimese õigusliku argumentatsiooni õpiku autor, prokurörieksami komisjoni liige ja töötanud Riigikohtu vanemkoolitusnõunikuna. Andreas on osalenud süüteomenetlust puudutavate seadusemuudatuste väljatöötamisel. Täna töötab Andreas justiits- ja digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhatajana.
Õiguse aluste e-kursusel on Andreas mooduli „Õigusvaidluste lahendamine“ põhiautor.
Loe Andreas Kanguri teadustööst lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
3. Carri Ginter
Carri Ginter õpetab Tartu Ülikoolis alates 2003. aastast. Tema peamine uurimisvaldkond on Euroopa Liidu õigus ning ta on sel alal ka tunnustatud ekspert rahvusvahelistes ja kohalikes vaidlustes.
Carri artikleid Eesti ja Euroopa Liidu õigusest on avaldatud mitmes mainekas rahvusvahelises õigusajakirjas. Ta on Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsiõigust käsitleva raamatu kaasautor.
Carri õpetab Euroopa Liidu õigust ning juhib Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse harjutuskohtu kursusi. Ta juhendamisel kirjutatakse ja on kaitstud magistri- ja doktoritöid. Carri on korduvalt valitud aasta õppejõuks.
Õiguse aluste e-kursusel peab Carri Euroopa Liidu õiguse videoloengu.
Loe Carri Ginteri teadustegevusest Eesti Teadusinfosüsteemist.
4. Gaabriel Tavits
Professor Gaabriel Tavits asus Tartu Ülikoolis õpetama 1994. aastal ja alates 2016. aastast on ta sotsiaalõiguse professor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvusvaheline ja Euroopa tööõigus ning rahvusvaheline ja Euroopa sotsiaalõigus. 2001. aastal kaitses ta sel alal ka doktorikraadi.
Ülikoolis õpetab Gaabriel õiguse aluseid, töö- ja sotsiaalõigust, võrdlevat tööõigust ja rahvusvahelist sotsiaalõigust ja juhendab doktoritöid. Gaabriel on olnud TÜ sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan. Aastatel 2019 – 2024 oli Gaabriel Tavits õigusteaduskonna direktor.
Õiguse aluste e-kursusel on Gaabriel mooduli „Sissejuhatus õigusesse“ põhiautor. Samal teemal on ta koolitanud ka gümnaasiumiõpetajaid ja sotsiaalpoliitika tudengeid.
Loe Gaabriel Tavitsa teadustegevusest Eesti Teadusinfosüsteemist.
5. Gea Lepik
Gea Lepik õpetab Tartu Ülikoolis 2013. aastast. Tema peamised uurimisvaldkonnad on intellektuaalse omandi õigus ja rahvusvaheline eraõigus, ent ta õpetab tudengitele ka näiteks rahvusvahelist äriõigust. Gea intellektuaalse omandi kaitse kursus pälvis lectio cum laude tiitli.
Geal on kaks magistrikraadi: üks Tartu ja teine Oxfordi Ülikoolist. Ta on võtnud nii osaleja, treeneri kui ka kohtunikuna osa maailma suurimast kaubandusõiguse harjutuskohtuvõistlusest.
Doktorandina uurib Gea, kuidas määrata kindlaks, millise riigi seadusi tuleks keeruliste intellektuaalse omandi vaidlustes kohaldada.
Õppejõutöö kõrval on Gea kohtunik. Varem on ta töötanud Riigikohtu ja justiitsministeeriumi nõunikuna ning advokaadina. Eesti eesistumise ajal juhtis Gea Euroopa Liidu nõukogu intellektuaalse omandi töögruppi ja esindas Euroopa Liitu läbirääkimistel teiste riikidega Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioonis.
Õiguse aluste e-kursusel on Gea mooduli „Omand“ põhiautor.
Loe Gea teadustegevusest lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
6. Hesi Siimets-Gross
Hesi töötab ülikoolis alates magistritöö kaitsmisest 2002. aastal. Alates 2003. aastast on ta õpetanud Rooma eraõigust. Üks Hesi peamisi uurimisvaldkondi ongi Rooma õigus ja selle retseptsioon Baltimaades. 2011. aastal kaitses ta doktoritöö Rooma õigusest Balti eraõiguses 19. sajandil. Samuti uurib Hesi Baltikumi 16.–20. sajandi õigust.
Teda on alati huvitanud ka õiguskeel ja ta töötab Euroopa Kohtus keelejuristina.
Õiguse aluste e-kursusele kirjutas ta Marju Luts-Sootakiga artikli „Eesti Vabariigi loomise peamine alusdokument“ ja täiendas moodulit „Sissejuhatus õigusesse“ õiguse ajaloo osaga.
Loe Hesi Siimets-Grossi teadustegevusest Eesti Teadusinfosüsteemist.
7. Janno Lahe
Professor Janno Lahe asus Tartu Ülikoolis õpetama 2000. aastal ja on alates 2016. aastast deliktiõiguse professor. Tema peamine uurimisvaldkond on deliktiõigus, mis tegeleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisega. Selles valdkonnas kaitses ta ka doktorikraadi. Janno on kirjutanud arvukalt teadusartikleid ja osalenud mitme seaduse kommentaaride kirjutamisel.
Ülikoolis õpetab Janno eelkõige lepinguväliseid võlasuhteid ja kindlustusõigust. Ta on juhendanud ja juhendab doktoritöid. Aastast 2019 on professor Lahe sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan.
Õiguse aluste e-kursusel peab Janno mooduli „Õigusrikkumine ja hüvitis“ videoloengu.
Loe Janno Lahe teadustööst lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
8. Kalev Saare
Kalev Saare töötab Tartu Ülikoolis 2003. aastast. Ta õpetab ühinguõigust ja tsiviilõiguse üldosa.
Kalev on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistri- ja doktorikraadi nin õppinud ka Konstanzi Ülikoolis. Ta on üks tsiviilseadustiku üldosa ja võlaõigusseaduse kommentaaride autoreid ning osalenud ka ühinguõiguse ja tsiviilõiguse üldosa õpiku koostamisel.
Kalevi peamised uurimisvaldkonnad on ühinguõigus ja võlaõigus. Tema juhendamisel kirjutatakse ja on kaitstud magistri- ja doktoritöid.
Õppejõu töö kõrval on Kalev praktiseerinud aastaid vandeadvokaadina. Alates 2019. aastast on Kalev riigikohtunik.
Õiguse aluste e-kursusel on Kalev „Töö ja ettevõtlus“ kaasautor ning ta peab koos Merle Eriksoniga videoloengu.
Loe Kalev Saare teadustegevusest lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
9. Karin Sein
Professor Karin Sein on Tartu Ülikoolis õpetanud alates 2004. aastast. Tema peamised uurimisvaldkonnad on lepinguõigus, tarbijaõigus, Euroopa eraõigus, rahvusvaheline eraõigus ja tsiviilprotsess.
Magistrikraadi omandas Karin Freiburgi Ülikoolis, doktorikraadi kaitses Tartus. Ta õpetab eelkõige lepinguõigust ja rahvusvahelist eraõigust. Piia Kalamehega kahasse loetud tarbijaõiguse kursus hinnati lectio cum laude tiitli vääriliseks. Ta on juhendanud ja juhendab paljusid magistri- ja doktoritöid ning on koolitanud ka kohtunikke, prokuröre, riigiametnikke jt.
Karin on töötanud nõunikuna justiitsministeeriumis, Riigikohtus ja advokaadibüroos. Ta on aidanud välja töötada tervet hulka seadusi ning ta on üks tsiviilseadustiku üldosa ja võlaõigusseaduse kommentaaride autoreid. Eesti EL eesistumise ajal juhtis Karin justiitsministeeriumi nõunikuna lepinguõiguse töögruppi. Praegu on ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor.
Õiguse aluste e-kursusel peab Karin mooduli „Lepingud“ videoloengu.
Loe Karin Seina teadustegevusest lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist ja vaata tema inauguratsiooniloengut.
10. Katre Luhamaa
Katre Luhamaa õpetab ülikoolis juba üle kümne aasta inimõigusi, rahvusvahelist õigust ja Euroopa Liidu õigust. Tema peamine uurimisvaldkond on inimõigused ja rahvusvaheline õigus, neil teemadel on ta juhendanud ka magistritöid ning ta on üks õpiku „Human Rights Basis and Concepts“ kaasautoreid.
Ta on õppinud Helsingi ülikoolis, doktorikraadi omandas Tartu Ülikoolis tööga, mis käsitles lapse õiguste rakendamist Eestis, Soomes ja Venemaal.
Katre on Euroopa rahvusvahelise õiguse ühingu liige ja koordineerib Eestis Euroopa Nõukogu programmi, mille eesmärk on täiendada juristide inimõigusalaseid teadmisi. Lisaks tegevusele õppejõuna on Katre Luhamaa õigusteaduskonna asedirektor õppetöö alal ja nõukogu liige.
Õiguse aluste e-kursusel on Katre mooduli „Õiguse loomine“ põhiautor.
Loe Katre Luhamaa teadustegevusest Eesti Teadusinfosüsteemist.
11. Lauri Mälksoo
Lauri Mälksoo on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor. Ta õpetab rahvusvahelise õiguse põhikursust bakalaureusetudengitele ning vastutab rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ingliskeelse magistriprogrammi eest. Teadus- ja õppetöö kõrval on Lauri avaliku õiguse osakonna juhataja ja õigusteaduskonna nõukogu liige.
Lauri sai juristikraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1998. aastal, magistrikraadi USAs Georgetowni ülikoolis 1999. aastal ja doktorikraadi Berliini Humboldti ülikoolis 2002. aastal.
Lauri Mälksoo on Eesti Teaduste Akadeemia ainus juristist liige ja Rahvusvahelise Õiguse Instituudi assotsieerunud liige. 2017. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi teaduspreemia sotsiaalteadustes. 2026. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lauri Mälksood kui tippteadlast teenetemärgiga.
Õiguse aluste e-kursusel tutvustab Lauri õigusteadlase ametit moodulis „Õigusteadus ülikoolis“.
Loe Lauri Mälksoo teadustegevusest Eesti teadusinfosüsteemist.
12. Mait Laaring
Mait Laaring õpetas ülikoolis kuni 2020. aastani haldusõigust ja korrakaitseõigust. Tema peamised uurimisvaldkonnad on korrakaitseõigus ja haldusõiguse üldosa. Doktoritöö „Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena“ kaitses ta Tartu ülikoolis 2015. aastal.
Mait on koostanud õppematerjale ja avaldanud hulga teadusartikleid ning ta on korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaande kaasautor. Lisaks on Maidul pikk töökogemus õigusloome ja põhiseaduslikkuse järelevalve valdkonnas. Praegu on Mait kohtunik.
Õiguse aluste e-kursusel peab Mait videoloengu moodulis „Kord ühiskonnas“.
Loe Maidu teadustegevusest lähemalt Eesti teadusinfosüsteemist.
13. Marju Luts-Sootak
Marju töötab ülikoolis alates selle lõpetamisest 1990. aastal. 1993. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis teadusmagistri ja 2000. aastal doktorikraadi 19. sajandi õigusteadusest Saksamaal ja Tartu Ülikoolis. Aastast 2003 on Marju õiguse ajaloo professor.
Ta on uurinud õiguse ja õigusteaduse ajalugu Euroopas ning õpetab muu hulgas ainet “Õiguse ja õigusmõtte ajalugu”.
Marju on õigusteaduskonna nõukogu ja Tartu Ülikooli senati liige ning olnud õigusteaduskonna teadusdirektor. Ta on õigusteaduskonna ajakirjade Juridica ja Juridica International peatoimetaja. 2026. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Marju Luts-Sootakit kui tippteadlast teenetemärgiga.
Õiguse aluste e-kursusele kirjutas ta Hesi Siimets-Grossiga artikli „Eesti Vabariigi loomise peamine alusdokument“ ja täiendas moodulit „Sissejuhatus õigusesse“ õiguse ajaloo osaga.
Loe Marju Luts-Sootaki teadustegevusest Eesti Teadusinfosüsteemist.
14. Margus Kurm
Margus Kurm töötas Tartu Ülikoolis karistusõiguse lektorina 2017.aasta lõpuni ja õpetas karistusõigust, kriminaalmenetlust ja kriminaalpoliitikat.
Margus on teinud pikalt praktilist juristitööd: olnud juhtiv riigiprokurör ja justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler.
Õiguse aluste e-kursusel on Margus mooduli „Õigusrikkumine ja karistus“ põhiautor.
Loe Marguse kohta Eesti Teadusinfosüsteemist.
15. Markus Kärner
Markus Kärner töötab Tartu Ülikoolis 2017. aastast ja õpetab tudengitele karistusõigust. Tema põhiline uurimisvaldkond on karistusõigus ja kriminaalmenetlus ning Euroopa Liidu karistusõigus. Markust on korduvalt tunnustatud aasta õppejõu tiitliga.
Markus on Tartu Ülikooli õigusteaduse magister. Doktorandina uurib ta Euroopa Liidu õiguse mõju karistusõigusele.
Alates 2024. aastast on Markus Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik. Varem on ta töötanud riigiprokuratuuris ja olnud justiitsministeeriumi karistusõiguse ja -menetluse valdkonna nõunik. Ministeeriumis töötas ta välja karistusõigusega seotud õigusloomet ja esindas Eestit rahvusvahelistes töörühmades.
Õiguse aluste e-kursusel on Markus mooduli „Õigusrikkumine ja karistus“ kaasautor.
Loe Markuse teadustegevusest lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
16. Merle Erikson
Merle Erikson lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1994. aastal ja on sealtpeale töötanud samas õppejõuna. 2001. aastal kaitses Merle doktorikraadi Euroopa Liidu tööõiguse teemal ja alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli tööõiguse professor. Merle on õigusteaduskonna eraõiguse osakonna juhataja ja nõukogu liige.
Merle peamised õpetamis- ja uurimisvaldkonnad on rahvusvaheline, ELi ja Eesti tööõigus ning ELi sotsiaalpoliitika. Ülikoolis õpetab ta tööõiguse põhikursust bakalaureusetudengitele.
Merle on teinud teadustööd mitmes Euroopa ja Aasia teadusasutuses, avaldanud rohkelt publikatsioone ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes ja Eesti uurimisprojektides.
Õiguse aluste e-kursusel on Merle koos Kalev Saarega üks mooduli „Töö ja ettevõtlus“ põhiautoreid.
Loe Merle teadustegevusest lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
.17. Piia Kalamees
Piia Kalamees asus Tartu Ülikoolis tööle 2007. aastal. Ta õpetab lepinguõigust ja tarbijaõigust, juhib eriseminare ja juhendab magistritöid. Professor Karin Seinaga kahasse loetud tarbijaõiguse kursusele on omistatud lectio cum laude tiitel. Kaks aastat järjest on Piia valitud aasta kõige rõõmsamaks õppejõuks. Piia on õigusteaduskonna nõukogu liige.
Piia peamised uurimisvaldkonnad on võlaõigus ja tarbijaõigus. Selles valdkonnas omandas ta 2013. aastal tööga „Hinna alandamine õiguskaitsevahendite süsteemis” doktorikraadi. Piia on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes ajakirjades ja artiklikogumikes. Ta on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tarbijavaidluste komisjoni esimees.
Õiguse aluste e-kursusel on Piia mooduli „Lepingud“ põhiautor.
Loe Piia teadussaavutustest lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
18. Tiina Karm (Mikk)
Tiina Karm (Mikk) alustas õpetamist Tartu Ülikoolis 2001. aastal. Tema uurimisvaldkonnad on pärimisõigus ja perekonnaõigus. Pärimisõiguse teemadel on ta kirjutanud õpiku ja kaitsnud Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi ja doktorikraadi. Väitekirja kirjutas ta digitaalse vara pärimisest ja päritavuse välistamisest.
Bakalaureusekraadi cum laude omandas Tiina 1999. aastal, teadusmagistri kraadi kaks aastat hiljem. 2022. aastal omistati talle doktorikraad õigusteaduses.
Ülikoolis õpetab Tiina pärimis- ja perekonnaõigust, viib läbi kaasuste lahendamise seminare magistrantidele ning juhendab uurimis- ja magistritöid. 2023. aastal valiti Tiina aasta kõige inspireerivamaks õppejõuks.
Ülikoolitöö kõrvalt on Tiina osalenud seadusloomes, panustanud seadusi selgitavate kommentaaride kirjutamisse, teinud advokaaditööd ja koolitanud aastaid notareid ning teisi õigusametite esindajaid.
Tiina on e-kursuse “Õiguse alused mittejuristile” projektijuht.
Loe Tiina Karmi teadustegevusest Eesti Teadusinfosüsteemist.
19. Urmas Volens
Urmas Volens (1976-2026) õpetas Tartu Ülikoolis ühinguõigust ja tsiviilkohtumenetlust.
Urmas on aidanud välja töötada peaaegu kõiki Eesti eraõiguse ja avaliku õiguse valdkonna seadusi, sealhulgas asjaõigusseadust. Ta on kirjutanud arvukalt õigusalaseid artikleid, raamatuid ja õpikuid, näiteks on ta asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kaasautor.
Magistrikraadi õigusteaduses omandas Urmas Kölni Ülikoolist (summa cum laude), doktorikraadi Tartu Ülikoolis.
Urmas Volens on olnud vandeadvokaat ja riigikohtunik. Urmas on töötanud üle kümne aasta justiitsministeeriumis õigusloome eksperdina ja kujundanud asekantslerina õiguspoliitikat; ta on koolitanud notareid, prokuröre ja kohtunikke.
Õiguse aluste e-kursusel peab Urmas videoloengu moodulis „Omand“.
Loe Urmase teadustegevusest lähemalt Eesti Teadusinfosüsteemist.
20. Ülle Madise
Õiguskantsler Ülle Madise alustas Tartu Ülikoolis õpetamist 2001. aastal. Aastatel 2016 – 2021 oli ta Tartu Ülikooli külalisprofessor. Ülle Madise on juhtinud avaliku õiguse reformi ja põhiseaduse täiendamist Euroopa Liiduga ühinemiseks; enne õiguskantsleri ametit töötas ta presidendi õigusnõuniku ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professorina.
Ülle lõpetas magistri- ja bakalaureuseõppe cum laude ning kaitses 2007. aastal doktorikraadi.
Ülle arvukaid teadusartikleid on avaldanud Eesti ja rahvusvahelised ajakirjad. Ta on 2012. aasta, 2017. aasta ja 2020. aasta põhiseaduse kommenteeritud väljaande peatoimetaja ja kaasautor.
Õiguse aluste e-kursusel peab Ülle mooduli „Õiguse loomine“ videoloengu.
Loe Ülle Madise teadustegevusest Eesti Teadusinfosüsteemist.
