Uuringu töörühm
Uuringu töörühm
Uuringu töörühm 04.01.2024. Vasakult paremale istuvad Kai Part, Helle Karro ja Made Laanpere, seisavad Mall Eltermaa, Miina Hein ja Kristiina Paju. Fotolt puuduvad töörühma liikmed Maris Alafrange, Inge Ringmets, Aigar Ottas.
Uuringu töörühma kuuluvad:
Helle Karro, MD, PhD
helle.karro@ut.ee
TÜ kliinilise meditsiini instituudi naistekliiniku professor; TÜ Kliinikumi naistekliiniku ülemarst-õppejõud
Minu töö keskmes naistearsti, teadlase ja õppejõuna on naise tervis, eeskätt seksuaal- ja reproduktiivtervis ja nendega seotud õiguste eest seismine. Pika teadlase karjääri jooksul olen uurinud naise tervisega seotud mõjureid kogu naise elukaare jooksul, sh rasedusaegsete tegurite ja sekkumiste mõju ema ja lapse tervisele, sünnitushirmuga seonduvat, naistearsti teenuste ja rasestumisvastaste vahendite kasutamiste mõju. Olulisel kohal minu teadustöös on viljakuse ja viljatusraviga seonduv. Eesti Naiste Tervise uuring annab suurepärase võimaluse hinnata, millised muutused on toimunud viimase 20 aasta jooksul ja millised on naiste ootused ja vajadused.
Made Laanpere, MD, PhD
made.laanpere@ut.ee
TÜ kliinilise meditsiini instituudi naistekliiniku kaasprofessor; TÜ Kliinikumi naistekliiniku vanemarst-õppejõud
Olen püüdnud alati seista naiste õiguse eest ise oma elu üle otsustada ja seda planeerida. Sellest olen juhindunud oma arstitöös. Õpetades tulevasi arste olen püüdnud teadmiste jagamise kõrval laiendada nende silmaringi. Pean oluliseks panustamist noorte seksuaaltervise teenuste ja seksuaalvägivalla üleelanute abi sisseseadmisele Eestis. Eesti naiste tervise uuringust saadud teadmiste põhjal olen teinud tõenduspõhiseid kokkuvõtteid naistearsti tegevusi puudutavate teenuste, rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja vägivalla mõju kohta naiste tervisele.
Kai Part, MD, PhD
kai.part@ut.ee
TÜ kliinilise meditsiini instituudi naistekliiniku kaasprofessor; TÜ Kliinikumi naistekliiniku vanemarst-õppejõud; sotsiaalkindlustusametis seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ekspert
Olen kaasa aidanud noortele ja seksuaalvägivalla üleelanutele tervishoiuteenuste loomisele, koostanud seksuaalhariduslikku õppevara ja läbi viinud seksuaalhariduse ja kohtinguvägivalla ennetamise koolitusi pedagoogidele ja kooli tugispetsialistidele. Eesti naiste tervise uuringu andmete põhjal olen analüüsinud noorte seksuaaltervisega (seksuaalelu alustamine, rasestumisvastaste vahendite kasutamine) ja kooli seksuaalharidusega seonduvat. Loodan selles uuringus näha, millised on nimetatud teemadel suundumused viimase 20 aasta jooksul.
Kristiina Paju, MD
kristiina.paju@ut.ee
Sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst-resident
Mäletan, kuidas arstiõppe alguses dr. Laanpere teatas meile kui värsketele üliõpilastele, et naistearsti kohus on olla naiste õiguste kaitsja ühiskonnas. Antud mõte oli tabav ning aastaid hiljem jõudsingi siinsele erialale. Leian, et liigagi sageli ei kuulata naiste seisukohti nende endi tervist puudutavatel teemadel – seda nii meditsiinisüsteemis kui ka poliitikas. Eesti naiste tervise uuringul on oluline roll, et koguda kokku naiste kogemused ja vajadused ning aidata neil ühiskonnas valjemalt kõlada.
Mall Eltermaa, MD
mall.eltermaa@ut.ee
Naistearst, TÜ Bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna assistent
Minu sooviks on naistearstina olla abiks ja toeks naistele nende terve elukaare vältel, sealhulgas ka pärast menopausi. Antud uuringu puhul on hea meel tõdeda, et oma sõna saavad sel korral ka naised, kes üle 45-aastased ning saame sel korral teadmisi ka inimeste hoiakutest, teadmistest, kaebustest seoses perimenopausi ning postmenopausiga.
Miina Hein, MD
miina.hein@ut.ee
Sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst-resident
Mind huvitab eelkõige noorte naiste tervis (sh menstruatsioonidega seonduv ja rasedusest hoidumine), aga ka rasedusega seonduvad eriolukorrad. Olen neid teemasid kajastanud populaarteaduslikes kui ka eriala-ajakirjades. Eesti naiste tervise uuringus tunnen ma peamiselt huvi nimetatud teemade vastu ja soovin näha, millised arengud on toimunud võrreldes eelnevate uuringutega 10 ja 20 aastat tagasi.
Maris Alafrange
TÜ arstiteaduse üliõpilane
maris.kluge@ut.ee
Minu huviks on laste ja noorte seksuaalharidus ja sellealane nõustamine. Olen sellel teemal aidanud kaasa ajakirjanduslike artiklite ilmumisse, samuti vedanud naiste tervise teemalist Instagrami lehte. Teiseks huvipakkuvaks teemaks on olnud seksuaalvägivald ja üleelanutele pakutav meditsiiniline abi, millest olen avaldanud teadusartikli. Eesti naiste tervise uuringus löön kaasa huvi tõttu näha, et kas noored on üha teadlikumad oma seksuaaltervise osas tehtavates valikutes.
Inge Ringmets
inge.ringmets@ut.ee
Biostatistik 2014. ja 2024. aasta Eesti naiste tervise uuringus.
Aigar Ottas, PhD
aigar.ottas@ut.ee
Biopankade ja andmekogude spetsialist Tartu Ülikooli Kliinikumis ja meditsiinilise metaboloomika teadur Tartu Ülikoolis.
Uuringu töörühma abistavad
Kirke Kond
TÜ arstiteaduse üliõpilane
kirke.kond@ut.ee
Minu südamelähedaseks teemaks on inimõigused – eriti naiste õigused, sooline võrdõiguslikkus ning seksuaalse sättumusega seotud võrdõiguslikkus. Just seetõttu tunnen huvi Eesti naiste tervise uuringu tulemuste vastu, mis käsitlevad seksuaalõigusi ja lähisuhtevägivalda. Samuti usun, et rahva hea seksuaaltervise- ja käitumise üks võtmeelemente on kvaliteetne seksuaalharidus. Seega olen põnevil, et näha, kuidas uuringus osalevate noorte riskikäitumine koolis antava seksuaalhariduse taustal viimaste kümnendite jooksul parenenud on.
Grete Tõniste
TÜ arstiteaduse üliõpilane
grete.toniste@ut.ee
Naiste õigused nii meditsiinisüsteemis kui ka ühiskonnas laiemalt on mind alati köitnud. Naiste tervise (eriti reproduktiivtervise) kujundamisel peavad kõnealused ise saama kaasa rääkida, et seadusandlikud otsused oleksid kooskõlas vajadustega ning kaitseksid naiste õigusi. Olen rahul, et selle uuringu tulemusena saame naiste reproduktiiv- ja seksuaaltervise kohta ajakohast teavet ning kuidas COVID-19 pandeemia mõjutas tervishoiuteenuste kättesaamist.