Part K, Laanpere M, Rahu K, Haldre K, Rahu M, Karro H. Eesti Naiste Tervis: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja terviseteenuste kasutamine. Tartu: Tartu Ülikooli Naistekliinik, 2007. Esitletud on ristitabelitena peamised uuringutulemused.

Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) põhjal avaldatud artiklid. 

Laanpere M, Rahu K, Part K, Dubikaytis T, Karro H. Ethnic differences in factors associated with the use of contraception among 20- to 44-year-old women in Estonia and St. Petersburg, Russia (Kontratseptsiooni kasutamisega seotud tegurite etnilised erinevused 20–44-aastastel naistel Eestis ja Peterburis). Contraception 2012; 86:132–140. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22240174 

Rasestumisvastaste meetodite kasutamine on oluline seksuaaltervise indikaator, mille kättesaadavusel on abortide esinemissagedusega otsene seos. Arvestades seda, kui tõhusalt nende kasutamine aitab ära hoida soovimatuid rasedusi, jaotatakse rasestumisvastased meetodid väga tõhusateks (hormonaalsed rasestumisvastased meetodid, emakasisesed meetodid, steriliseerimine), efektiivseteks (kondoom) ja vähetõhusateks (katkestatud suguühe, kalendrimeetod, spremitsiidid). Eelnevast Eesti Naiste Tervise Uuringust (2004) selgus, et suur osa 16–44-aastastest naistest , eesti emakeelega vastajatest 27,3% ja vene emakeelega vastajatest 39,9%, kasutasid oma viimses seksuaalvahekorras väheefektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid (katkestatud suguühet, kalendrimeetodit, spermitsiide või tupelopustust) või ei kasutanud üldse rasestumisvastaseid meetodeid vaatamata sellele, et nad ei soovinud sel ajal rasedaks jääda. Eesti emakeelega vastajatel oli rasestumisvastaste meetodite mittekasutamine või väheeefektiivsetet meetodite kasutamine seotud üldise seksuaalse riskikäitumisega ja suitsetamisega, mida me ei täheldanud venekeelsete vastajate hulgas. Rasestumisvastase meetodi mittekasutamise peamiseks põhjuseks oli hirm võimalike kõrvaltoimete ees. 

Käesolevas uuringus analüüsime rasestumisvastaste meetodite kasutamise ja mittekasutamise levimust ning seda mõjutavaid tegureid.

Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) põhjal avaldatud artiklid

Laanpere M, Rahu K, Part K, Dubikaytis T, Karro H. Ethnic differences in factors associated with the use of contraception among 20- to 44-year-old women in Estonia and St. Petersburg, Russia  (Kontratseptsiooni kasutamisega seotud tegurite etnilised erinevused 20–44-aastastel naistel Eestis ja St.Peterburis). Contraception 2012; 86:132–140. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22240174

Seksuaalelu alustamine on loomulik osa inimese seksuaalsest arengust. Eestis on viimastel kümnenditel paranenud teismeliste ja noorte kondoomi ja rasestumisvastaste vahendite kasutamine nii esmasseksuaalvahekorras kui järgnevalt, samuti on märgatavalt vähenenud teismeliste raseduste (nii abortide kui sünnituste) esinemissagedus.

Esmasseksuaalvahekorra vanus  noorenes Eestis alates 1980ndatest, kuid viimasel kümnendil ei ole statistiliselt olulisi muutusi toimunud. Sarnaselt teiste Eestis läbi viidud uuringutega oli varasema Eesti naiste tervise uuringu (2004) andmetel 16–17-aastastest uuritud naistest seksuaalvahekorras olnud 46%, 18–24-aastastest 85% ja 25–44-aastastest 98% vastajatest. Käesolevas uuringus analüüsime esmasseksuaalvahekorra vanuse ja tingimuste (suhte iseloom, vabatahtlikkus, partneri vanus) suundumusi viimasel kümnendil.

Varane esmasseksuaalvahekord  (uuringutes vanus enne 15. või 16. eluaastat) on seotud planeerimata raseduse tekkimisega teismeliseeas ja hiljem, suurema keskmise seksuaalpartnerite hulgaga ja tõenäosusega haigestuda seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse. Seetõttu analüüsime käesolevas uuringus varase esmasseksuaalvahekorra mõjureid. Eestis on teistes uuringutes leitud, et varases eas esmasseksuaalvahekord on tõenäolisem suitsetamise ja alkoholitarvitamise kogemusega noortel ja traditsiooniliste soohoiakutega tütarlastel (Part jt 2011 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21262853), lisaks on rahvusvahelistes uuringutes leitud seos selliste mõjuritega nagu sotsiaalmajanduslik taust, rahvus, haridustase, seksuaalne ärakasutamine jm.

Esmasseksuaalvahekorra vabatahtlikkus  on oluline seksuaalõigus. Antud tingimust varasemas Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) ei uuritud, kuid seda analüüsime käesolevas uuringus.

Kondoomi ja rasestumisvastaste meetodite kasutamine  esmasseksaalvahekorras oli varasemas uuringus tõenäosem nooremate vastajate hulgas võrreldes vanematega. Tulemus, mille kohaselt 72% 16–17-aastajatest vastajatest kasutas esmasseksuaalvahekorras kondoomi, sarnaneb teiste Eestis ja rahvusvaheliselt sel ajal läbi viidud uuringutega. Tänapäevaste rasestumisvastaste meetodite kasutamine on nooremate naiste hulgas sagedasem võrreldes vanemate vastajatega.

Käesolevas uuringus analüüsime, millised on need tegurid, mis mõjutavad kondoomi ja rasestumisvastaste meetodite kasutamist/mittekasutamist ning vaatleme muutusi viimase kümne aasta jooksul.

Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) põhjal avaldatud artiklid.

Regushevskaya E, Dubikaytis T, Laanpere M, Nikula M, Kuznetsova O, Haavio-Mannila E, Karro H, Hemminki E. Risk factors for induced abortions in St Petersburg, Estonia and Finland. Results from surveys among women of reproductive age  (Indutseeritud abortide mõjurid Peterburis, Eestis ja Soomes reproduktiivses eas olevate naiste seas). The European Journal of Contraception & Reproductive Health Care 2009;14(3),176–186. http://search.ebscohost.com/login.aspx?direct=true&db=cmedm&AN=19565415&site=ehost-live

Regushevskaya E, Dubikaytis T, Laanpere M, Nikula M, Kuznetsova O, Karro H, Haavio-Mannila E, Hemminki E. The determinants of sexually transmitted infections among reproductive age women in St. Petersburg, Estonia and Finland  (Seksuaalsel teel levivate infektsioonide mõjurid St Peterburis, Eestis ja Soomes reproduktiivses eas olevate naiste seas). International Journal of Public Health 2010;55(6): 581–589. http://www.springerlink.com/content/eu47735648832774/

Seksuaalse riskikäitumise korral on suurem tõenäosus nakatuda seksuaalsel teel levivate nakkustega. Seksuaalsel teel levivad papilloomiviirus ja B-hepatiidiviirus on seotud vähihaigestumusega, seksuaalsel teel levivad nakkused on seotud viljatusega jm. Samuti on seksuaalne riskikäitumine seotud soovimatu raseduse tekkega ja teiste riskikäitumise liikidega (nt alkoholi, narkootikumide tarvitamine, suitsetamine on seotud mitteturvaliste seksuaalsuhetega).

Eesti Abordiregistri andmetel on abortiivsuskordaja (abortide arv tuhande 15–49-aastase naise kohta) langenud nii eestlaste kui mitte-eestlaste hulgas, kuid on jäänud mitte-eestlaste hulgas tänaseni kõrgemaks (aastal 2011 vastavalt 38,7 ja 46). Seksuaalne riskikäitumine (varane esmaseksuaalvahekord, suurem seksuaalpartnerite arv elu jooksul ja viimasel aastal, paralleelsuhete olemasolu) on risk nii raseduse katkestamiseks kui seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse nakatumiseks. Seksuaalset riskikäitumist esineb vene emakeelega naiste hulgas enam.

Käesolevas uuringus analüüsime, millised on need tegurid, mis mõjutavad seksuaalset riskikäitumist ning vaatleme muutusi viimase kümne aasta jooksul selle esinemises.

Uuringu põhjal mõjutavad lastesaamist kõige rohkem isiklikud ja paarisuhtega seotud, aga ka majanduslikud põhjused. Vanemas vanusrühmas tuleb peamiste laste puudumise põhjustena esile partneri puudumine ja viljatus. Lastesaamisesse suhtuvad naised positiivsemalt siis, kui on tagatud majanduslik rahulolu ning töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalus, aga ka lastehoiuteenuse kättesaadavus. Väike arv vastanuid (1,5% tuhandest sellele küsimustele vastanud naisest) tõi järgmise lapse saamise motiivina välja Eesti rahva arvu vähenemise kriitlise piirini.

Käesolevas uuringus analüüsime lastesaamisplaane mõjutavaid tegureid, seni rakendatud meetmete ja sekkumiste mõju ning võimalikke meetmeid tulevikuks.

Viljatust esines 18% 20–44-aastastest seksuaalkogemusega naistest elu jooksul, st neil esines perioode, mil regulaarse seksuaalelu ja rasestumise soovi korral ei jäädud aasta jooksul rasedaks.

35–44-aastastest naistest ei olnud elu jooksul rasedusi 3,1% ja sünnitusi 3,6%-l. Viljatustega seotud teguriteks olid kõrgem vanus, madal haridustase, madal tervise enesehinnang, suitsetamine ja kõrgem kehamassiindeks.

Käesolevas uuringus analüüsime viljatuse levimust (seksuaalkogemusega 20-44-aastaste naiste hulgas), viljaturavile pöördumist mõjutavaid tegureid, lastetuse esinemist (40-44-aastaste naiste hulgas), põhjuseid, miks ei ole oma last.

Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) põhjal avaldatud artiklid ja konverentsiettekanded.

Laanpere M, Ringmets I, Part K, Karro H. Intimate partner violence and sexual health indicators: a population-based study among 16–44-year-old women in Estonia  (Intiimpartneri vägivald ja seksuaaltervise indikaatorid: populatsioonipõhine uuring 16-44 aastastel naistel Eestis). European Journal of Public Health 2013;23(4):688–693. http://eurpub.oxfordjournals.org/content/early/2012/10/23/eurpub.cks144.full

Laanpere M, Ringmets I, Part K, Karro H. Violence and fertility control: results from the survey among 16-44-year old women in Estonia. J  Psychosomatic Obstet & Gyn: 16th Conference of the International Society of Psychosomatic Obstetrics and Gynaecology, Venice, Italy,October 28-30,2010. United Kingdom: Taylor & Francis Ltd, 2010, (1), 112 – 112. http://web.b.ebscohost.com/ehost/detail?vid=3&sid=84f35414-3eed-4db1-ab93-5599166d9ec4%40sessionmgr198&hid=119&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d#db=a9h&AN= 54711831. Poster: https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/ispog_poster.pdf

Lähisuhtevägivalla ja üldise terviseseisundi vahel on olulised põhjuslikud seosed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 16–44 aastaste naiste seas vägivald suurim surma ja invaliidsuse põhjustaja maailmas. Lähisuhtevägivald on igasugune vägivald, mis toimub lähedaste inimeste vahel: lastevastane vägivald, eakatevastane vägivald ja intiimpartnerite vaheline vägivald ning võib olla füüsiline, vaimne, seksuaalne või majanduslik. Intiimpartneriks võib olla abikaasa, elukaaslane, partner või sõber, kellega ollakse lähedases suhtes. 

Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) andmetel oli uuringule eelnenud aasta jooksul intiimpartneri poolt põhjustatud vägivalda kogenud 18% vastajatest. Füüsilist vägivalda koges neist naistest 17% ja seksuaalset 4%. Intiimpartneri poolt põhjustatud vägivald mõjutab märkimisväärselt ohvrite seksuaaltervist: neil oli oluliselt suurem risk kasutada väheefektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid või ei kasutanud nad rasestumisvastaseid meetodeid viimases seksuaalvahekorras üldse hoolimata sellest, et ei soovinud sünnitada. Vägivalda kogenutel esines enam kordusaborte; nad olid elus vähem kasutanud kondoomi ja sagedamini põdenud mõnda seksuaalsel teel levivat infektsiooni.

Käesolevas uuringus analüüsime erinevate vägivallaliikide levimust nii lapse- kui täiskasvanueas ja uurime, milline on vägivalla mõju erinevatele seksuaaltervise indikaatoritele.

Eesti Naiste Tervise Uuringu (2004) põhjal avaldatud artiklid ja konverentsiettekanded.

• Laanpere M, Rahu K, Part K, Haldre K, Karro H. Naiste eelistused ja rahulolu pereplaneerimise nõustamisega Eestis. Eesti Arst 2009; 88(11):715– 723. http://www.eestiarst.ee/static/files/088/ea0911lk715-723.pdf
• Laanpere M, Dubykaitis T, Nikula, M, Karro H, Hemminki H. Satisfaction with contraceptive services and contraceptive behavior – comparison of Estonia, St. Petersburg and Finland. Eur J Pub Health 2007;2:112. http://eurpub.oxfordjournals.org/content/17/suppl_2/7.full.pdf+html
• Laanpere M, Rahu K , Part K,  Haldre K, Karro H. Contraceptive counselling in primary health care – what do young women prefer? XIX FIGO World Congress of Gynecology and Obstetrics; Cape Town, South Africa; 04.-09.10.2009. Poster: https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/p_777_figo2009.pdf

Seksuaalharidus ja noorte nõustamine

Eestis on positiivsete seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajate muutuste üheks oluliseks mõjuriks olnud kohustusliku seksuaalhariduse sisseviimine inimeseõpetuse ainekavasse koolis alates 1996. aastast (Part jt 2011 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18465480; Haldre jt 2012 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22839367); kuid ka seksuaalhariduse edastamine väljaspool haridussüsteemi, noorte nõustamiskeskuste ja kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite hea kättesaadavus jne. Varasemas Eesti naiste tervise uuringus (2004) ilmnes oluline seksuaalhariduse teemade käsitlemise laienemine koolitundides nooremate vastajate hulgas võrreldes vanemate vastajatega, kuid teemade vähesem käsitlemine mitte-eesti vastajate hulgas võrreldes eesti vastajatega.

Käesolevas uuringus analüüsime lisaks seksuaalhariduse leviku suundumustele ka seksuaalhariduse ja noortele suunatud seksuaal- ja reproduktiivterviseteenuste seost teismeliste ja noorte seksuaalkäitumisega.

Pereplaneerimise teenused

Lisaks naistearstidele on pereplaneerimisealase nõustamisega hakanud tegelema ka perearstid ja – õed ning ämmaemandad. Teenuse kvaliteedil, mida saab muude indikaatorite hulgas hinnata ka patsientide rahuoluga, on oluline roll nii ravijärgimusel kui ka valmisolekul visiiti korrata. Nii nagu ka muud Eestis korraldatud tervishoiuteenuste kasutamise uuringud on näidanud kõrget rahulolu nii esmatasandi üldarstiabi kui ka eriarstiabiga, oli Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) rahulolu pereplaneerimisalase nõustamisega kõrge (üle 80% vastajaist olid väga rahul/pigem rahul). Samal ajal olid Peterburi sarnases uuringus pereplaneerimisalase teenusega rahul alla poole vastanutest. Uuringust teame, et naised soovisid ja olid külastanud kõige sagedamini pereplaneerimisalase nõuande saamiseks naistenõuandlat, kuid teenuse erinevate külgedega oldi enam rahul perearstikeskusesse, erakliinikusse või noorte nõustamiskeskusesse pöördumisel. Kõige enam oli rahulolematuse põhjuseks naistenõuandlates visiidile kulutatud aeg.

Käesolevas uuringus pakub lisaks tervisehoiuteenuste kvaliteedile huvi ka esmatasandi arstiabi muutused pereplaneerimisalases nõustamises, teenuste kasutamine ja seos seksuaal- ja reproduktiivtervise eri aspektidega ning vajakajäämised teenuste pakkumisel.

Raseduse katkestamisega seotud teenused

Raseduse katkestamisega seotud teenustega oli Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) rahul 73% seda teenust vajanud naistest. Raseduse katkestamise järgselt on naiste valmisolek kasutada edaspidi soovimatu raseduse vältimiseks rasestumisvastaseid meetodeid kõrge. Raseduse katkestamise järgselt ei pöördunud siiski abordijärgsele kontrollile kolmandik naistest ja ainult 24% oli saanud abordieelselt või -järgselt rasestumisvastast nõustamist. Abordijärgselt oli eesti emakeelega vastajatel risk kasutada ebaefektiivseid rasestumisvastaseid meetodeid väiksem ja vene emakeelega vastajatel suurem, mis viitab abordieelse ja -järgse nõustamise ebaühtlusele eesti ja vene emakeelega vastajate hulgas.

Käesolevas uuringus analüüsime raseduse katkestamise põhjuseid, nõustamist ja teenusega rahulolu erinevaid külgi ja teenuste eri aspektide seoseid.

Viljatusega seotud teenused

Viljatuse uuringuid või erinevaid ravimeetodeid oli kogenud 39% viljatusega naistest. Eesti naiste tervise uuringus (2004) tõi ravile mittepöördumise põhjusena 10% viljatuse kogemusega naisi välja, et uuringud ja ravi on kallid. Rahulolu viljatuse ravi erinevate külgedega oli suhteliselt madal, näiteks olid vaid 43% rahul informatsiooniga, mis nad said viljatuse ravi käigus ravi psühholoogilise külje, tüsistuste ja kõrvaltoimete kohta.

Käesolevas uuringus analüüsime rahulolu viljatuse raviga, ravile pöördumise määra, ravile pöördumist mõjutavaid tegureid, sh takistusi.

Naistearsti külastamine

Enamik naisi oli külastanud naistearsti, esmakülastuse mediaanvanus oli 17 aastat. Vastajatest 70% olid naistearsti külastanud viimase viie aasta jooksul. Nooremad vastajad on märgatavalt enam rahul esimese naistearsti külastusega kui vanemad vastajad: tervelt 75% 16–17-aastastest ja vaid 38% 35–44-aastastest vastajatest peab seda väga või pigem positiivseks kogemuseks.

Käesolevas uuringus analüüsime naistearsti teenuse kättesaadavust, eelistusi, rahulolu teenuste erinevate tahkudega ning teenuste eri tahkude seosed SRT indikaatoritega.

Eesti Naiste Tervise Uuringus (2004) analüüsiti naiste seksuaalkäitumist lähisuhetes, seksuaalset rahulolu ja seksuaalhäirete esinemissagedust, paralleelsuhete esinemist ning raha ja majanduslike hüvede eest seksuaalvahekorra ettepaneku tegemist.

Seksuaalsuhtes olevatest naistest pidas 70% vastajatest seda õnnelikuks või pigem õnnelikuks. Vastajatest 89,3% pidas ennast peamiselt heteroseksuaalseks, 8% peamiselt heteroseksuaalseks ja 1,7% homo- või biseksuaalseks (1% teadmata). Abielus või vabaabielus elavatest naistest viiendikul esines paralleelseid seksuaalsuhteid. Viiendikku naistest oli ahvatletud suguühteks raha või majanduslike hüvede eest.

Käesolevas uuringus analüüsime suundumusi naiste seksuaalsuhetes ja seksuaalfunktsioonis viimasel kümnendil.

Seksuaalsusega seotud hoiakuid konservatiivsuse/liberaalsuse skaalal Eestis seni eraldi uuritud ei ole. Käesolevas uuringus analüüsime vastajate hoiakuid naiste seksuaalse võrdõiguslikkuse suhtes ja suhtumist erinevatesse seksuaalõigustesse (õigus mittediskrimineerimisele lähtuvalt seksuaalsest orientatsioonist, õigus raseduse katkestamisele, õigus keelduda vastumeelsetest seksuaalsetest ettepanekutest, õigus olla vaba seksuaalvägivallast), samuti nende hoiakute seost seksuaal- ja reproduktiivkäitumisega. Rahvusvahelises teaduskirjanduses on leitud, et valitsevast seksuaalideoloogiast sõltub suurel määral indiviidi seksuaaltervis, kuid ka laiemalt seksuaalhariduse, teabe ning teenuste kättesaadavus ja kvaliteet.

Paljude teadusuuringute andmetel põhjustavad traditsioonilised sooga seotud hoiakud meeste ja naiste erinevat osalust paari seksuaaleluga seotud otsustamisprotsessides, kohustustes ja õigustes, olles noorte ja täiskasvanute seksuaalse riskikäitumisi peamisi põhjusi.

Eestis on varasemalt KISS-uuringus uuritud traditsiooniliste soohoiakute mõju varasele esmasseksuaalvahekorrale (Part jt 2011 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21262853), kuid siiani pole eraldi uuritud soohoiakute seost seksuaal- ja reproduktiivkäitumisega.