RITA Mobiilne elu - mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites

 

Millega tegeleb RITA Mobiilne elu projekt?
 
Projekt pakub lahendusi järgmistele uurimisprobleemidele:
(a) Eesti inimeste ebatäpsed elukohaandmed rahvastikuregistris, mis takistavad riigil ja omavalitsustel avalike teenuste kujundamist;
(b) riigi ja kodanike vaheline tavapostiga saadetav infovahetus ei arvesta digiajastu potentsiaali ja on osapooltele koormav.
 
Lahenduste otsimisel keskendub projekti esimese aasta uurimistöö teaduspõhistele analüüsidele selgitamaks ebatäpsete andmete põhjuseid ja seniste lahendusteede (sh residentsuse indeks) täpsust, elektroonilise infovahetusele üleminekut takistavaid tegureid ning tingimusi, mille täitmisel registreeriksid inimesed rahvastikuregistris õiged andmed. Teisel aastal töötakse koos tellijaga välja lahendused lähteülesandes tõstatatud probleemide lahendamiseks ja viiakse läbi nende analüüs ning kolmandal aastal hinnatakse lahenduse rakendamist Eestis ja koostatakse poliitikasoovitused.
 
Mis on projekti eesmärk?
 
Uuringu eesmärk on leida toimivad lahendused inimeste elukohaandmete täpsuse parandamiseks rahvastikuregistris ning riigi ja kodanike elektroonilise infovahetuse tõhustamiseks võttes seejuures arvesse inimeste mobiilsust, digiajastu võimalusi ning riigi võimekust lahendust administreerida.
 
Millised on oodatavad tulemused?
 
Peamisteks tulemusteks on:
1) lahendused, mille abil inimeste elukoha andmed rahvastikuregistris vastavad tegelikkusele suurimas võimalikus ulatuses, sh senisest täpsem teadmine rahvastikuregistri (eba)täpsuse mustritest ja elukohaandmetes moonutusi põhjustavatest teguritest, hinnang elukoha tuvastamisel kasutusele võetud meetodite täpsusele ning kohalikul tasandil rakendatud inimeste elukoha registreerimist mõjutavate meetmete analüüs;
2) lahendused, mis võimaldavad elanikel ja riigil omavahel operatiivset info vastuvõtmist ja edastamist ning ametlike teadete elektroonilist edastamist ja kättetoimetatuks lugemist, sh elektroonsele suhtlusele üleminekut takistavate ja soodustavate tegurite ülevaade rühmade põhiselt;
3) lahenduste toimivus ja teostatavus on tõestatud tuginedes analüüsidele, testimis- ja/või simulatsioonimudelitele/prototüüpidele/algoritmidele, sh toimuvate lahenduste kavandid ja originaaluuringud lahenduste toimivuse ja rakendatavuse hindamiseks.
 
Kes viib projekti ellu?
 
Uuringu viivad ellu uurimisrühmad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist:
  • Tartu Ülikool: sotsiaalteaduste valdkond, Skytte poliitikauuringute instituudi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ning ökoloogia ja maateaduste instituut;
  • Tallinna Ülikool: Eesti Demograafia Keskus;
  • Tallinna Tehnikaülikool: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut.
Lisaks kaasatakse uuringusse eksperte ka väljast poolt ülikoole.
 
Kes projekti juhib?
 
Projekti juhtimist, haldamist ja osapoolte vahelist koostööd korraldab Tartu Ülikool. Uuringu tegevuste juhtimiseks ja koostöö tagamiseks on moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad uuringu elluviijate, tellijate ja rahastajate esindajad.
 
Juhtkomisjoni koosseis:
Asutus
Liige
Tartu Ülikool
Raul Eamets
Tartu Ülikool
Tiit Tammaru
Tallinna Ülikool
Luule Sakkeus
Tallinna Tehnikaülikool
Veiko Lember
Siseministeerium
Enel Pungas (asendusliige Mairis Kungla)
Siseministeerium
Henry Timberg (asendusliikmed Veiko Kommusaar, Kristiina Kütt)
Rahandusministeerium
Eedi Sepp
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Jan Trei (asendusliige Kalle Toomet)
Eesti Teadusagentuur
Maikki Moosus (asendusliige Liina Eek)
 
Kes on projekti rahastaja?
 
Uuringu tellijaks on Eesti Teadusagentuur ning uuringut toetab Euroopa Regionaalarengufond RITA programmi tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ elluviimise raames. Tulemuste rakendamisest on huvitatud eelkõige EV Siseministeerium ja Rahandusministeerium.