Üliõpilase kaasamine veebiseminaris

Kuidas saada õppijaid sisukalt osalema?

Üliõpilased osalevad veebiseminaris sisukamalt, kui nad on saanud seminariks eelnevalt valmistuda: lugeda artiklit või õppematerjali, vaadata videot või kuulata taskuhäälingut. Kui me tahame, et üliõpilane oskaks materjalis olulisele tähelepanu pöörata, on kasulik anda materjali läbitöötamiseks suunav ülesanne (näiteks vastata õppejõu küsimustele, moodustada ise küsimusi, teha kokkuvõte, leida poolt- ja vastuargumente, koostada mõttekaart). Eelülesande võiksid üliõpilased postitada kokkulepitud keskkonda (Moodle´isse).  Ülesande eelnev postitamine suunab üliõpilasi ülesannet täitma, ning annab õppejõule informatsiooni, millistele teemadele või küsimustele seminaris rohkem tähelepanu pöörata.

Üliõpilastele eelnevaks läbitöötamiseks antud materjali tuleb seminaris kindlasti kasutada,  seda tõlgendada ja mõtestada ning seminari lõpus anda üliõpilastele kokkuvõttev ülesande, mis ühendab nende iseseisva eeltöö ja seminariarutelude käigus tekkinud uued ideed ja mõtted.

Veebiseminaride puhul on oluline teadvustada nende eripära ning arvestada seda seminari tegevuste ja aja planeerimisel.

  • Suurem ajakulu. Veebis tegutsedes on inimeste vahetu tunnetus piiratud ning igasugune suhtlemine on väikse viivitusega. Nii võtavad nt ülesannete juhendamine, väikerühmade moodustamine, väikerühmades tegutsemine, küsimustele vastamine, rühmatöö tulemuste tutvustamine jm rohkem aega kui auditooriumis.
  • Seminari selge struktuur. Selleks, et töö paremini sujuks, on hea õppijatele anda ülevaade, mis kohtumisel saama hakkab, milliseid veebikeskkondi kasutatakse ja kuidas seminaris tegutseda, millal pausid on. Oluline on õppemeetodite vaheldus, kus õppejõu aktiivsele sõnavõtule järgneksid ka õppijate aktiivsed tegevused.
  • Selged juhised. Üliõpilased vajavad mitmesuguseid selgeid juhiseid: juhised keskkonna kasutamiseks, juhised suhtlemiseks, juhised tegevusteks. Veebis tegutsemise ja õppimise kohta oleks hea osalejaid juhendada, nt kuidas saadakse sõna, kuhu ja kuidas esitatakse grupitöö tulemusi, millised on üldised seminaris osalemise kokkulepped, kui palju aega antakse grupis tegutsemiseks.
  • Korraldusliku vastutuse jagamine. Kui võimalik, leppige kellegagi (mõni üliõpilane, õppeassistent, kolleeg) kokku, kes teid aitab korralduslikes tegevustes (nt kes jälgib vestlusaknas toimivat,  jagab õppijaid gruppidesse) – nii saate rahulikumalt õppeprotsessi juhtimisele keskenduda.

Sarnaselt auditoorsele seminarile saab ka veebis kasutada erinevaid ülesandeid:

  • Individuaalsed ülesanded
  • Ülesanded väikerühmades või paarides (kasutades break-out room)
  • Tegevused suures rühmas.

Veebiseminari korralduslikust küljest tuleks õppjõul läbi mõelda järgmised asjad:

  • Kas on olemas slaidid ülesannete kirjeldusega?
  • Kas on olemas küsimuste postitamise koht ja kord?
  • Kas on teada arutelu käigu ja tulemuste jäädvustamise viis ja koht?
  • Kas on läbi mõeldud alarühmade või individuaalse töö põimimise viis?

Igasugune liigutamine aitab hoida tähelepanu ja keskenduda taas õppimisele. Sirutuspausid võite siduda õpitava teemaga. Näiteks, soovitage õppijatel püsti tõusta ja sirutada. Seejärel paluga vabatahtlikel teha eelnevalt käsitletud osast lühike kokkuvõte või paluge igal üliõpilasel teha õpitust paarilauseline kokkuvõte.

Aeg (min)

Sisu

Tegevused, ülesanded

-10-0

Ettevalmistus, kogunemine

Slaidid kontrollida, avaslaid, lingid kontrollida, teha arvutile restart. 

0 – 5 

Kohanemine (õhkkonna loomine), seminari töökorralduse tutvustamine, sissejuhatus teemasse (tutvumine)

Teha slaid seminari plaani ja töökorralduse kohta.  Kavandada sissejuhatav ülesanne (tutvumisülesanne).

6 -29

Õppimine

Lühiloeng. Kavandada kaasav ülesanne, märkmete tegemise viis, arutelu tulemuste esitlemise viis.

30-33

Väike sirutus

Kavandada sirutusharjutused või otsida link võimlemisvideole

34-55

Õppimine

Rühmaarutelu.  Küsimuste esitamine ja vastamine

55 – 60

Väike sirutus

Kavandada sirutusharjutused või otsida link võimlemisvideole. Sirutuspausi võib juhendada ka mõni üliõpilane.

61 – 80

Õppimine

Lühiloeng. Individuaalne kaasav ülesanne.

81-90

Kokkuvõte

Refleksiooniülesanne õppijatele. Küsimused.

Põhimõistete defineerimine. Üliõpilased sõnastavad oma definitsioonid käsitlemisele tulevate põhimõistete kohta. Teemat käsitledes kontrollitakse ja täpsustatakse definitsioone. Üliõpilased võivad definitsioonid kirjutada enda materjalidesse, ent võib kasutada ka mõnda ühistöö vahendid (näiteks veebitahvel Moodle´is, viki Moolde´is või Padlet)

Küsimuste koostamine. Üliõpilased koostavad käsitlemisele tuleva teema kohta küsimusi, postitavad need (Moodle, Flinga, Jamboard). Küsimustele  püütakse seminari jooksul vastuseid leida.

Lühitestid (enesekontrolliga). Lühiteste võib teha eesmärgiga kontrollida õppijate teadmisi või hoiakuid teema suhtes. Veebiseminaride keskkondades on testide tegemise vahendid olemas.

Eelnevate kogemuste väljatoomine (tänane teema on …. Mida te olete selle teemaga või probleemiga seoses kogenud?). Vastused võib paluda algul kirja panna ning siis ka näiteks vahetada oma mõtteid paarilisega.

Lühikirjutamised. Õppejõud esitab küsimuse ja õppijad panevad 1-2 minuti jooksul kirja oma vastuse sellele. Väga hästi sobib ülesande tegemiseks Moodle´i Õpipäeviku vahend.

Vastastikune küsimuste esitamine. Üliõpilastel on palutud seminari eel lugeda teemakohast teksti ning moodustada teksti põhjal 2-3 küsimust, mõtlema või arutlema ajendavat küsimust. Seminaris moodustatakse 3 -4 liikmelised rühmad. Rühmas esitatakse vastastikku küsimus ning teised rühma liikmed otsivad ühiselt küsimustele vastuseid. Iga rühma liige peab saama oma küsimusi esitada. Rühmaarutelu järel võib paluda üliõpilastel põnevamaid küsimusi tutvustada kõigile üliõpilastele.

Artikli kokkuvõtete kirjutamine paarides Üliõpilastel on palutud lugeda artiklit ja kirjutada selle kohta individuaalselt kokkuvõte. Seminaris moodustatakse üliõpilastest paarid, kes võrdlevad omavahel kokkuvõtteid ning sünteesivad nende põhjal ühise kokkuvõtte. Artikleid võib lugeda anda rohkem, ent samas tuleb jälgida, et saaks moodustada arutelupaare.

Üksi-paaris-ühiselt. Andke üliõpilastele probleem või küsimus, mille üle nad peavad kõigepealt ise mõtlema, siis seda paarides arutama ja lõpuks kogu auditooriumiga jagama.

Vaikiv arutelu. Vaikiv arutelu on rühmatöö võte, mis võimaldab kõigil osalistel oma arvamust avaldada. Iga üliõpilane kirjutab oma seisukoha või idee või küsimuse märkmepaberilehele (üks mõte igale lehele) ja kleebib seinale. Lugedes teiste kirjutatut, võib ta ideid edasi arendada või vastu vaielda, kirjutades oma kommentaarid järgmistele lehtedele. Töö käigus süstematiseeritakse seisukohti, paigutades neid seinal ümber. Ülesande tegemiseks sobib hästi Jamboard või Flinga.

Küsimuste koostamine rühmas. Tehke seminaris peatus, moodustage 4liikmelised rühmad, andke umbes 5 minutit aega ning paluge neil arutada, milline võiks olla kõige olulisem küsimus, mida tol hetkel teema kohta võiks küsida.

Lausete lõpetamine. Refleksiooni toetava ülesandena saab kasutada ka lausete lõpetamise võtet. Lause algused sõltuvad käsitletavast teemast, õppimise käigus kasutatud meetoditest ning refleksiooni eesmärgist. Mõned näited: Kõige huvitavam aspekt käsitletud teema juures on … Arusaamatuks jäi … Uuest teemast aitas mul aru saada …

3-2-1. Seminari lõpus kirjutavad õppijad üles kolm asja mis tulid neil tänases seminaris juba tuttavad ette, kaks küsimust mis jäi veel segaseks ja üks teema, millest nad rohkem kuulda tahaksid. Sobib kasutamiseks Moodle´i Õpipäevikus.

elounad.docx