Üliõpilase kaasamine veebiseminaris
Kuidas saada õppijaid sisukalt osalema?
Üliõpilased osalevad veebiseminaris sisukamalt, kui nad on saanud seminariks eelnevalt valmistuda: lugeda artiklit või õppematerjali, vaadata videot või kuulata taskuhäälingut. Kui me tahame, et üliõpilane oskaks materjalis olulisele tähelepanu pöörata, on kasulik anda materjali läbitöötamiseks suunav ülesanne (näiteks vastata õppejõu küsimustele, moodustada ise küsimusi, teha kokkuvõte, leida poolt- ja vastuargumente, koostada mõttekaart). Eelülesande võiksid üliõpilased postitada kokkulepitud keskkonda (Moodle´isse). Ülesande eelnev postitamine suunab üliõpilasi ülesannet täitma, ning annab õppejõule informatsiooni, millistele teemadele või küsimustele seminaris rohkem tähelepanu pöörata.
Üliõpilastele eelnevaks läbitöötamiseks antud materjali tuleb seminaris kindlasti kasutada, seda tõlgendada ja mõtestada ning seminari lõpus anda üliõpilastele kokkuvõttev ülesande, mis ühendab nende iseseisva eeltöö ja seminariarutelude käigus tekkinud uued ideed ja mõtted.
Veebiseminaride puhul on oluline teadvustada nende eripära ning arvestada seda seminari tegevuste ja aja planeerimisel. Sarnaselt auditoorsele seminarile saab ka veebis kasutada erinevaid ülesandeid: Veebiseminari korralduslikust küljest tuleks õppjõul läbi mõelda järgmised asjad:
Igasugune liigutamine aitab hoida tähelepanu ja keskenduda taas õppimisele. Sirutuspausid võite siduda õpitava teemaga. Näiteks, soovitage õppijatel püsti tõusta ja sirutada. Seejärel paluga vabatahtlikel teha eelnevalt käsitletud osast lühike kokkuvõte või paluge igal üliõpilasel teha õpitust paarilauseline kokkuvõte.
Aeg (min) Sisu Tegevused, ülesanded -10-0 Ettevalmistus, kogunemine Slaidid kontrollida, avaslaid, lingid kontrollida, teha arvutile restart. 0 – 5 Kohanemine (õhkkonna loomine), seminari töökorralduse tutvustamine, sissejuhatus teemasse (tutvumine) Teha slaid seminari plaani ja töökorralduse kohta. Kavandada sissejuhatav ülesanne (tutvumisülesanne). 6 -29 Õppimine Lühiloeng. Kavandada kaasav ülesanne, märkmete tegemise viis, arutelu tulemuste esitlemise viis. 30-33 Väike sirutus Kavandada sirutusharjutused või otsida link võimlemisvideole 34-55 Õppimine Rühmaarutelu. Küsimuste esitamine ja vastamine 55 – 60 Väike sirutus Kavandada sirutusharjutused või otsida link võimlemisvideole. Sirutuspausi võib juhendada ka mõni üliõpilane. 61 – 80 Õppimine Lühiloeng. Individuaalne kaasav ülesanne. 81-90 Kokkuvõte Refleksiooniülesanne õppijatele. Küsimused.
Põhimõistete defineerimine. Üliõpilased sõnastavad oma definitsioonid käsitlemisele tulevate põhimõistete kohta. Teemat käsitledes kontrollitakse ja täpsustatakse definitsioone. Üliõpilased võivad definitsioonid kirjutada enda materjalidesse, ent võib kasutada ka mõnda ühistöö vahendid (näiteks veebitahvel Moodle´is, viki Moolde´is või Padlet) Küsimuste koostamine. Üliõpilased koostavad käsitlemisele tuleva teema kohta küsimusi, postitavad need (Moodle, Flinga, Jamboard). Küsimustele püütakse seminari jooksul vastuseid leida. Lühitestid (enesekontrolliga). Lühiteste võib teha eesmärgiga kontrollida õppijate teadmisi või hoiakuid teema suhtes. Veebiseminaride keskkondades on testide tegemise vahendid olemas. Eelnevate kogemuste väljatoomine (tänane teema on …. Mida te olete selle teemaga või probleemiga seoses kogenud?). Vastused võib paluda algul kirja panna ning siis ka näiteks vahetada oma mõtteid paarilisega. Lühikirjutamised. Õppejõud esitab küsimuse ja õppijad panevad 1-2 minuti jooksul kirja oma vastuse sellele. Väga hästi sobib ülesande tegemiseks Moodle´i Õpipäeviku vahend. Vastastikune küsimuste esitamine. Üliõpilastel on palutud seminari eel lugeda teemakohast teksti ning moodustada teksti põhjal 2-3 küsimust, mõtlema või arutlema ajendavat küsimust. Seminaris moodustatakse 3 -4 liikmelised rühmad. Rühmas esitatakse vastastikku küsimus ning teised rühma liikmed otsivad ühiselt küsimustele vastuseid. Iga rühma liige peab saama oma küsimusi esitada. Rühmaarutelu järel võib paluda üliõpilastel põnevamaid küsimusi tutvustada kõigile üliõpilastele. Artikli kokkuvõtete kirjutamine paarides Üliõpilastel on palutud lugeda artiklit ja kirjutada selle kohta individuaalselt kokkuvõte. Seminaris moodustatakse üliõpilastest paarid, kes võrdlevad omavahel kokkuvõtteid ning sünteesivad nende põhjal ühise kokkuvõtte. Artikleid võib lugeda anda rohkem, ent samas tuleb jälgida, et saaks moodustada arutelupaare. Üksi-paaris-ühiselt. Andke üliõpilastele probleem või küsimus, mille üle nad peavad kõigepealt ise mõtlema, siis seda paarides arutama ja lõpuks kogu auditooriumiga jagama. Vaikiv arutelu. Vaikiv arutelu on rühmatöö võte, mis võimaldab kõigil osalistel oma arvamust avaldada. Iga üliõpilane kirjutab oma seisukoha või idee või küsimuse märkmepaberilehele (üks mõte igale lehele) ja kleebib seinale. Lugedes teiste kirjutatut, võib ta ideid edasi arendada või vastu vaielda, kirjutades oma kommentaarid järgmistele lehtedele. Töö käigus süstematiseeritakse seisukohti, paigutades neid seinal ümber. Ülesande tegemiseks sobib hästi Jamboard või Flinga. Küsimuste koostamine rühmas. Tehke seminaris peatus, moodustage 4liikmelised rühmad, andke umbes 5 minutit aega ning paluge neil arutada, milline võiks olla kõige olulisem küsimus, mida tol hetkel teema kohta võiks küsida. Lausete lõpetamine. Refleksiooni toetava ülesandena saab kasutada ka lausete lõpetamise võtet. Lause algused sõltuvad käsitletavast teemast, õppimise käigus kasutatud meetoditest ning refleksiooni eesmärgist. Mõned näited: Kõige huvitavam aspekt käsitletud teema juures on … Arusaamatuks jäi … Uuest teemast aitas mul aru saada … 3-2-1. Seminari lõpus kirjutavad õppijad üles kolm asja mis tulid neil tänases seminaris juba tuttavad ette, kaks küsimust mis jäi veel segaseks ja üks teema, millest nad rohkem kuulda tahaksid. Sobib kasutamiseks Moodle´i Õpipäevikus.
