Graniit

Graniit ehk raudkivi, mis on levinuim kivimitüüp mandrilise maakoore ülaosas, on hinnatud nii ehitus- kui ka viimistluskivina. Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonitäitena. Graniidist valmistatud trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid on väga vastupidavad. Ehituses ja killustiku tegemiseks on kasutatud ka rändkive, mis on aga sageli märgatavalt varieeruva kristallisuurusega ja suuremal või vähemal määral allunud murenemisprotsessidele ega ole seetõttu tugevuselt võrreldavad maapõuest värskelt väljatava ning ühtlaseteralise kristalse kivimimassiga. Nii veetakse kogu vajalik graniit sisse põhiliselt Soomest.

Eestis kristalliinse aluskorra kivimid maapinnal ei paljandu. Geoloogilise kaardistamise käigus puuraukude abil on selgunud, et aluskorrakompleks koosneb peamiselt 1.9 – 1.8 miljardit aastat tagasi nn. Svekofenni ookeani aktiivse ääre vulkaaniliste saarkaarte maapõues tugevalt moondunud kivimitest – gneissidest, milledesse on 1.65-1.55 miljardit aastat tagasi eksisteerinud mandririftistumise protsessides tunginud graniitne magma, mis on siin tardunud rabakivigraniitsete massiividena (skeem).

Viimasel ajal on elavat kõneainet tekitanud omamaine graniit, mida saaks toota mitte väga sügaval lasuvast aluskorrast Põhja-Eesti rannikuvööndis. Maardu-Jõelähtme-Neeme piirkonnas on siin 1.63 miljardit aastat tagasi tardunud – Neeme rabakivigraniidi (porfüürilaadse kaaliumgraniidi) plutoon, kus graniidikihi pealispind asub maapinnast 125 – 135 m sügavusel. Üha kasvav graniidikillustiku vajadus kaasaegses teedeehituses, ahvatlev võimalus saada väärtuslikke monoliitseid graniidiplokke, erakordselt soodne paiknemine suurlinna ja rahvusvahelise tähtsusega sadama vahetus naabruses ahvatleb tootmist planeerima. Kuid graniiditootmisel Eestis on teine ja vahest ehk otsustavamgi aspekt – võimalus kasutada tekkivaid maa-aluseid tühimikke väärtuslike hoidlate või muude vajalike tehniliste sõlmedena. Esiplaanile kerkivad otsekohe mitmesugused ladustamisvõimalused suure sadamakompleksi läheduses, keskkonna- ja diversiooniohutud nafta- ja gaasimahutid, kindlad hoidlad ohtlikele jäätmetele ja palju muudki.

Graniiti on Eestis 1970-ndatel uuritud Kärdla meteoriidikraatri valli materjalist Hiiumaal Palukülas, kuid murenenud-purustatud kivimil oli halb kvaliteet.

Praegune graniidikillustiku tootmine põldudelt koristatud rändrahnude purustamise teel on vaevarikas ja väheperspektiivne mitmel põhjusel. Esiteks on tarvis need kivid kokku vedada. Teiseks on nende hulgas valdavad just gneisjad moondekivimid, mis purunevad mineraalide eelisorientatsioonide tõttu kildalisteks tükkideks, kahandades killustiku kvaliteeti. Ja kolmandaks, rändrahnude materjal on suuremal või vähemal määral ikka allunud murenemisprotsessidele, mistõttu kivimi tugevuskarakteristika pole võrreldav maapõuest värskelt väljatava kivimimassi omaga.

Rabakivigraniit Neeme massiivilt Maardu F-530 puuraugust 253,3 meetri sügavuselt

 

 

Viiburgiitne rabakivigraniit rändkivina

 

Graniitse koostisega rändrahnud

Suur-Pakri Suurkivi

 

Pollikivi Tartumaal

 

Pollikivi