Eesti maavarad
Liiv ja kruus
Liiv ja kruus on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Nende klassifitseerimise aluseks on terasuuruse jaotus (lõimis): 0,05-5 mm – liiv, 5-70 mm – kruus, veerised, >70 mm – munakad ja rahnud. Maapõue seaduse järgi kujutavad liiv ja kruus endast mitmekomponendilisi purdsetendeid, kusjuures liivas on üle 5 mm läbimõõdugaon osakesi vähem kui 35% ja kruusas samu osakesi rohkem kui 35%. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigi geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad.
Kõige rohkem on liiva ja kruusa vahelisi üleminekuvorme – kruusliiva ja liivkruusa. Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega – oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest. Maapõueseaduse järgi jaotatakse liiv: tehnoloogiliseks liivaks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ehitusliivaks ja puiste- ning täitematerjaliks, mida kasutatakse lõimisest või nii lõimisest kui koostisest lähtuvalt. Kruus aga ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks kruusaks, mida kasutatakse lõimisest ja tugevuslikest omadustest lähtuvalt. Viimastel aastatel on hakatud liiva ammutama peale maismaa ka merest (Hiiumadala ja Naissaare maardlad). Meres kaevandamisel kandub heljum üldjuhul kuni 1 km kaugusele kaevandamispiirkonnast ja kaevandamiseelne olukord taastub 2-4 aasta jooksul.
Tehnoloogiline liiv
Tehnoloogilist liiva kasutatakse klaasi- või vormiliivana. Klaasi- ja vormiliiva maardlad on seotud Eesti aluspõhjaga ja kuna kasuliku kihi moodustavad merelise tekkega nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni liivakivid, siis paiknevadki maardlad Lõuna-Eestis. Tehnoloogilises liivas peab olema vähemalt 95% kvartsi, mitte üle 0,6% Fe2O3 ja mitte üle 4% Al2O3. Läbipaistva klaasi saamiseks peab Fe2O3 lisand olema alla 0,1- 0,2%. Tehnoloogilise liiva maardlaid on arvele võetud kokku neli: Põlvamaal Piusa maardla ja Võrumaal Imara-Tabina, Kaku ning Tuhkavitsa maardla. Piusa ja Imara-Tabina maardla karjäärides paljanduvad valged, nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni Gauja lademe liivakivid, mida kasutatakse klaasiliivana, Piusa liiva ka vormiliivana. Sellist liiva saab kasutada ka mujal tööstuses, näitesk vormiliivana: tulekindlate valuvormide põhikomponendina metallurgias. Kaku maardla tehnoloogilist liiva tarvitatakse selle üsna kehva kvaliteedi tõttu vaid mördiliivana ehitussegudes. Tuhkavitsa maardla liiva aga ei kaevandata, sest seal lamab maavaraks sobiv lasund paksu kattekihi all.
Klaasiliivana on katsetatud Tallinna ümbruses ka Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivi, kuid selle ebaühtlane savi- ja püriidisisaldus ei võimalda sobivaid erimeid tööstuslikus koguses kaevandada. Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka selle läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked mineraalid.
Ehitusliiv ja kruus
Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Ehitusliivaks loetakse sellist liiva, mille peensusmoodul on 1,3 või rohkem, savi- ja tolmusisaldus ei tohi olla üle 10% ning osakesi läbimõõduga üle 5 mm peab olema alla 35%. Liivast materjali, mis ei vasta eespool esitatud nõuetele, kuid mida soovitakse kaevandada, nimetatakse täitepinnaseks ehk täitematerjaliks (täiteliivaks). Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses – mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne. Kvaliteedi parandamiseks kasutatakse mitmeid rikastamisviise: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist.
Maapõueseaduse järgi jaotatakse kruus ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks kruusaks (täitekruusaks), mille juures lähtutakse lõimisest ja tugevuslikest omadustest. Täitekruusaks loetakse kruusast materjali, mis ei vasta eespool esitatud nõuetele, kuid mida on majanduslikult otstarbekas kaevandada. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad kui liival – betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks jt. Eespool esitatud nõuetele vastavat looduslikku kruusa esineb harva. Kvaliteedi parandamiseks kasutatakse mitmeid kruusa rikastamisviise nagu liivagi korral: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist, mis omakorda muudavad maavara saamise kulukamaks.
Üleriigilise tähtsusega ehituskruusa maardlaid ei ole, küll on aga rohkesti kohaliku tähtsusega maardlaid.
Kukemetsa karjääris paljandub liiv (Maris Rattase foto)
Lasila karjääris paljandub enamasti liiv kruusa ja veeriste vahekihtidega
Liiva kihid vahelduvad kruusa, veeriste ja munakatega
Piusa klaasiliiva tootmist alustati allmaakaevandustes
Piusa liivakarjäär
Üleriigilise tähtsusega ehituskruusa maardlaid ei ole, küll on aga rohkesti kohaliku tähtsusega maardlaid.
Kruusa ja liiva karjäärid Lõuna-Eestis (Maris Rattase fotod)
Nogopalu karjäär
Krüüdneri karjäär
Laguja karjäär
Põlgaste karjäär
Kruusa ja liiva karjäärid Põhja- ja Kesk-Eestis (Maris Rattase fotod)
Kiiu karjäär
Kuusalu karjäär
Liiva ja kruusa varusid esialgu jätkub, kuid pidevalt tuleb avada ka uusi leiukohti ja vanu rekultiveerida.
Rekultiveeritud Selgise karjäär (Maris Rattase foto)
2009. aastal kaevandati 2 555 600 m3 ehitusliiva, 16 700 m3 tehnoloogilist ja keraamikaliiva, 628 200 m3 täiteliiva ning 1 886 300 m3 ehituskruusa ja 20 700 m3 täitekruusa (Maa-amet).