Savi

Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse – toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal – keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaažitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks.

 

Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise-lillalaigulisele savierimile), mis avaneb Eesti põhjapiiril paekalda esisel rannalähedasel alal. Sinisavi (fotod) kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus (ligikaudu 70 m). See teeb savilasundi tööstuslikuks tootmiseks mugavaks ja mäetehniliselt lihtsaks.

Kundas on tsementi toodetud alates 1860. aastate lõpust. Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton oli huvitatud võimalusest toota kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. Esimesed tonnid tsementi toodeti tema eestvõtmisel 1870. aastal. 1886. aastal sai valmis kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas ettevõtet sadamaga ning vahemikus 1892-1898 ehitati juurde veel teinegi tehas. Alates aastast 1893 kasutati toorme kaevandamisel aurumasinaid ja ehitati hüdroelektrijaam, esimene Eestis.

Kambriumi savi kuulub küll vähekvaliteetsete kergsulavate (sulamistäpp alla 1380 °C) savide klassi, kuid pikaajaline töötlemiskogemus tagab toodete nõutava kvaliteedi. Praegu toodetakse ehituskeraamikat sinisavist vaid Wienerberger AS Aseri tehases (fotod).

Pisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad – rasksulavad 1380- 1450 °C) savilasundid paiknevad Lõuna-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruküla, Burtnieki või Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid lõõtsjaid kehi, mis kohati põimuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks. Üksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab märkimisväärse lisandina kaoliniiti ning kuulub rasksulava savi kategooriasse. Erinevates tingimustes tekkinud savi omadused võivad tugevasti erineda: mida suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana.

Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet – kergkruusa ehk keramsiiti, mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid.

Erinevalt värvunud Lontova sinisavi AS Kunda Nordic Tsement karjääris “Mereäärne”

AS Kunda Nordic Tsement karjääri “Mereäärne” üldvaade

Savi vedu AS Kunda Nordic Tsement tehasesse karjäärist “Mereäärne”

Savi kaevandamine AS Wienerberger Aseri karjääris (Maris Rattase foto)

Porotherm toortellised liiguvad põletusahju Aseri tehases

Talvel valmistatakse AS Wienerberger Aseri tehases telliseid käsitsi

Arumetsa pruun, erakordsete punsumisomadustega savi

Lõuna-Eesti punakaspruun savi

Viirsavi on sobiv telliste ja keramsiidi tootmiseks, kuid tema kasutamist raskendab suur looduslik niiskus ja karbonaatsete lisandite rohkus.

Viirsavi kaevandamine 1920. aastatel Loksa lähistel (foto TÜ geoloogiamuuseumi arhiivist)

Moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv.

Üleriigilise tähtsusega savimaardlad on Arumetsa, Aseri, Joosu, Kallavere, Kunda ja Küllatova

2009. aastal toodeti Kunda Mereäärsest savikarjäärist 31 800 m³ tsemendisavi, Aseris toodeti 11 500 m³ keraamilist savi, raskeltsulavat ja keramsiidisavi ei kaevandatud (Maa-amet).

 

Vaata videoid savitööstusest siit: savi