Maalimine vasakukäelistele

Metoodika

Korrektne pintslihoid

Kunstilised tegevused soodustavad silma ja käe koostööd, aidates nii kaasa lugema ja kirjutama õppimisel. Korrektne pintslihoid on sarnane pliiatsihoiule. Pintsel on õigesti käes, kui see toetub keskmise sõrme eespoolsele lülile ning nimetissõrm on kergelt kõverdatud (laps saab pintslile sõrmega “pai” teha).

Pintslihoid

Korrektne istumisasend

Lapse selg peab olema sirge ja toetuma tooli seljatoele. Jalad peavad toetuma kindlalt maha. Õige istumisasend tagab selle, et lapsel on kunstitegevuses mugav olla, tema selg ei väsi kiirelt ära. Korrektne istumisasend on oluline ka edaspidises kirjutamaõppimisel. Õigele asendile on oluline varakult tähelepanu pöörata, kuna juba valesti kinnistunut kehahoiakut on hiljem raske korrigeerida.

Istumisasend

Valguse langemine tööpinnale

Vasakukäelisel lapsel peaks valgus langema tööpinnale paremalt poolt. Nii ei jää lapse käsi valguse ette ning lapse ees olev tööpind on valgustatud.

Lapse paigutus töölauas.

Vasakukäelise lapse paigutamisel töölauda tuleks arvestada sellega, et tema vasakul käel ei istuks paremakäelist last. Vastasel juhul hakkavad nende küünarnukid põrkuma. Vasakut kätt eelistava lapse vasakul käel peaks istuma kas teine vasakukäeline laps või olema piisav vahemaa paremakäelise lapsega.

Paigutus lauas ja valguse langemine

Paberi paigutus lapse ees

Vasakukäelise lapse puhul tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas on lapse ette asetatud paber. Õigesti asetatud paber on laual lapse keskteljest vasakule poole nihutatud. Samuti on oluline, et paber on 30 kraadi paremale kaldu. Nii ei jää lapse käsi sundasendisse ja ei teki kramplikku käehoiakut.

Vasakukäeliste ümberõpetamisest

Vasakukäelisi lapsi ei tohi ümber õpetada, sest käelisuse ümberõpetamisel sekkutakse funktsioonide jaotusse ajupooltes. See võib kaasa tuua endaga mitmeid negatiivseid tagajärgi. Võivad tekkida häired mäluprotsessides ja keskendumisvõimes. Tagajärgedeks võivad olla ka näiteks lugemis- ja kirjutamisraskused, vähenenud püsiva töö võime,  vähene vaimse koormuse taluvus, motoorilised häired ning kõnehäired.