Vene keel ja eesti keel

1. Peipsi järve ääres elavad vene vanausulised. Endisaegsena on säilinud nende omapärane elulaad, kuid nende keelekasutuses on toimunud mitmed muutused, kuna nad elavad eesti keele keskkonnas ja oskavad eesti keelt. Eesti keelest on laenatud näiteks järgmised sõnad: трепка, магустойство, манерка. Millistest eesti sõnadest on jutt?
2. Vanausulised on andnud paljudele Peipsi-äärsetele asulatele oma nimed, näiteks Воронье või Варанья, Красные Горы, Большие Кольки. Millised on nende eestikeelsed vasted?
3. Jaanipäev on vene keeles Иванов день, Eestis on see püha aga palju olulisem kui Venemaal. Eestimaalaste vene keeles on lisaks veel vähemalt kaks võimalust, kuidas öelda „jaanipäev”. Millised need on?
4. Võrreldes Venemaal levinud keelekujudega võib vene keeles täheldada Eestis mitmeid muutusi. Millised eesti sõnad on saanud kohalikus vene keeles igapäevaseks, kas maksuamet, käibemaks, raamatukogu, peakorter või tänukiri?
5. Talvesõja-aegses soome lööklaulus „Njet, Molotoff” („Ei, Molotov”) esineb mõningaid vene sõnu, aga need on mugandatud soome keele häälduse päraselt. Üks rida on selline: „Kun Molotoff siis lupas’, on kaikki harosii” (osaline tõlge: „Nagu Molotov lubas, on kõik…”), „Helsingissä huomenna syödään marosii” („Homme sööme Helsingis …”). Millised vene sõnad peituvad nende hääldusmugandite taga?

Vastus