Vanad sõnad tänapäeva

Ajakirjanduse kaudu tutvustatakse lugejatele sageli uusi ja võõraid mõisteid, milega lugejad varem kokku puutunud ei ole. Järgmised lõigud pärinevad „Marahwa Näddala-Lehest“ (1821–1825), mida andis välja Otto Wilhelm Masing. Püüdke aru saada, mida lausetes allajoonitud sõnad ja sõnaühendid tähendada võiksid ning kuidas tänapäeval samu asju nimetatakse. Tänapäevane sõna kirjutage iga lõigu järele punktiirjoonele.

(1) Weel tõises kõhhas prugiwad sesuggusid aidu piddada, mis ellawaks aiaks nimmetakse Need on sesuggused, mis norist tõine tõise kõrwa istutud puist tewad; mis sü´lla kõrguseks lassewad kaswada; üllewelt kaswud igga aasta tassaseks leikawad, ja õksadega, mis kahhelt poolt wäljaajawa, seddasamma tewad ..

………………………………………………………………………………..

(2) Kunstkambriks nimmetakse sesuggust koggopaika, kuhhu asju koggutakse, ja kõigile näitawaks seisma pannakse, mis immelikud on, olgo nemmad Jummala lodud, ehk innimeese tehtud.

…………………………………………………………..

(3) .. ja kaupmehhele pandi mõnni sadda taalrid trahwi peäle; mis Waestelaste-maja kapitali jure lissati.

……………………………………………………….

(4) Weejällestus on üks hirmus waew, se on se; et kui innimesed, kel se õnnetus tulnud, et üks hul kas, koer, ehk hunt, neid ammustand, mõnne aja pärrast ehk umbhulluks sawad, ehk et nemmad wet ei wõi sallida, ei sedda nähha, weel wähhemalt tedda suhhu wõtta; sest et neid siis hirmsaste rapputakse, põrrutakse, ehk nende liikmid kokkko kostakse … Neist, kes ollid purretud, surri 20 innimest weejällestuse waewa.

…………………………………………………………..

(5) Mäemehhiks hütakse neid, kes lapse põlwest selle raske töe peäle õppind, mäggede sissikonde läbbituhnima, ja rauda, waske, kulda ja hõbbedad ma al kaewama, ja ma alt wäljatoma.

……………………………………………….

2010

vanem

lõppvoor

Vastus