Vana kokaraamat

Uued sõnad tulevad harilikult keelde siis, kui tekib uusi mõisteid, millest varem pole olnud põhjust kõnelda. Sellest üldreeglist on siiski ka erandeid. Järgnev tekst on pärit J. Lithanderi “Köki ja Kokka Ramatust” (1781).

1. Palun leia tekstist sõnad, mida tänapäeva eesti keeles enam ei kasutata või kasutatakse teistsugses tähenduse, ning kirjuta nende sõnade tänapäevased vasted (mõõtühikutele pole tähendust lisada vaja).
2. Loetle tekstis esinevate toitud ja toiduainete nimetused, mis on samas tähenduses kasutusel ka praegu.

NB! Kirjaviisi ja üksikhäälikut muutused jäta arvestamata. Liitsõnade osad analüüsi eraldi.

Pluumi supp. (Pflaumensuppe.) Wotta pool korter Perl-krupid ehk jämmedad kruupid, lopputa neid hästi, panne külma weega tullele, ja wotta wahto peält ärra. Kui keeb ülles, siis panne tükk woid ja 1 naela Pluumid, mis hästi on pestud, senna sisse, lasse siis keeta, et tangud hästi paisuwad, ja Pluumid katki keewad. Kurna siis Turslagi läbbi, ja wa-uta keik rammo Pluumide seest wälja, et suppil saab kange marja maggo, ja te sedda maggusaks. Kui supp saab üllesantud, siis panne röstitud leiwa wilokad sisse, ning Sukrut ja kaneelt peäle. Kes ei tahha paljo Pluumid kullutada, se wotko punnast marja Sahwti, se annab head maggo ja illusat koleri.

VANANENUD SÕNAD

Sõna	Tänapäevane vaste
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.

TOITUDE JA TOIDUAINETE PÜSIMA JÄÄNUD NIMETUSED

1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.

2006

keskmine, vanem

lõppvoor

Vastus