Tüvemitmus

Tänapäevases eesti keeles kasutatakse tuvemitmust peamiselt osastavas käändes (v.a õnnelik-tüüp, kus tuvemitmus on de-mitmusest tavalisem). Muid käändevorme kasutatakse fraseologismides ja liitsõnades (nt käsil olema, munele hakkama). Vanemas keelepruugis on tuvemitmus märksa sagedasem.
Varem nimetati tuvemitmust i-mitmuseks, sest keeleajalooliselt on tegemist i-tunnuselise vormiga.

Järgnev reeglistik on pärit 1942. aastal ilmunud õpikust „Eesti keele grammatika gümnaasiumile III. Täiendav kursus“ (autor Henno Jänes).

(partitiiv = osastav kääne, genitiiv = omastav kääne)

---

Lühike mitmuse partitiiv. Lühikese mitmuse partitiivi lõpul võib leiduda e, u või i. See oleneb sõna tüvevokaalist ja a-tüvelistel pealeselle veel esimese silbi esimesest vokaalist. Järgmise tabeli põhjal on võimalik leida lühikese mitm. partitiivi lõppvokaal.

I silbi vokaal	Tüve lõpp-vokaal	Mitm.part. lõppvokaal	Näited	Erandid
	e	i	hetki, nurmi
	i	e	keppe, sokke, piiskoppe
	u	e	kulme, iseloome
a i õ i ei äi	a	u	kanu, aegu, asju sigu, linnu mõõku, õunu seinu äiu	pikk – pikki king – kingi silm – silmi[1]
			keni, relvi; kelli, metsi	1) i ja j järel i muutub e-ks: nuie, tühje[2]; 2) 2-silbilistel esmavältelistel sõnadel, mil on esimeses silbis o või u, on mitm. partitiivis e (välja arvatud oma, osa – omi, osi) oda – ode; muna – mune; tuba – tube

 

i-mitmuse käänded moodustatakse mitm. partitiivi põhjal järgmiselt:

1. Kui mitm. partitiivi lõpul on -id, siis jäetakse -d lõpust ära ja liidetakse saadud tüvele soovitava käände lõpp: mõttei-d – mõttei-s, mai-d – mai-le.
2. Kui mitm. partitiivi lõpul on u, i või e, siis liidetakse mitm. partitiivile soovitava käände lõpp. Astmevahelduslikel sõnul muudetakse seejuures tugevaastmeline tüvi nõrgaastmeliseks: vanu – vanule, kive – kivel, õnnelikke – õnnelikele, lehti – lehile.
3. Sõnadel, mil mitm. partitiivi lõpul on sid, i-mitmus puudub.
4. Kui i-mitmuses j sattub i ette, siis ei jää häälikuühend ji püsima, vaid:
   1. a-tüvelistel sõnadel muutub ji je-ks (nälg – näljele, härg – härjele)
   2. e-tüvelistel sõnadel ji muutub i-ks (jälg – jälile, külg – külile).
5. Mitm. partitiivi tüves olev s jääb i-mitmuses püsima (uusi – uusile, varsi – varsil).

---