Peenendus

Eesti keele õigekirja aluseks on hääldusläheduse põhimõte. Õigekiri ei anna aga alati edasi hääldust. Näiteks ei märgita õigekirjas kaashäälikute palatalisatsiooni ehk peenendust.

Mõtle näiteks nende sõnade hääldusele: pall : palli, vann : vanni, mutt : muti, loss : lossi, mast : masti, pult : puldi. Kaashäälikud l, n, t, s on i-tüvelistes sõnades peenendatud.

On ka sõnapaare, mille kirjapilt on samasugune, aga kaashääliku peenendus eristab tähendust. Mõtle nt sõnapaarile palk : palga ja palk : palgi, kus esimeses sõnas pole l peenendatud, aga teises sõnas on.

Kirjuta 6 sellist sõnapaari, kus peenendus muudab sõna tähendust. Kirjuta igast sõnast omastav kääne ning kirjuta nende sõnade tähendust avav lause.

Nt palk : palga, palk : palgi    Ehitajad said palkmaja ehitamise eest kõrget palka.

•…………………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………..

•…………………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………..

•…………………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………..

•…………………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………..

•…………………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………..

•…………………………………………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………..

2018

keskmine

lõppvoor

Vastus