Keeleülesanded
Olev kääne
Eesti keele olev kääne on tänapäeval väga palju kasutatav kääne. Ent see ei ole alati nii olnud. Olev kääne oli 19. sajandi lõpuks praktiliselt välja surnud, see oli aktiivsemalt kasutatav veel Kirde-Eestis, mujal ainult üksikutes sõnades. Vanemast kirjakeelest puudus olev kääne sootuks. 1843. aastal esitas Eduard Ahrens (kes tundis hästi Kirde-Eesti murdeid) oleva käände oma grammatikas, ent pisut teistsugusel kujul, kui see tänapäeval on. Tänapäevasel kujul esitas oleva käände K. A. Hermann 1884. a, seda võib pidada ka oleva käände taaselustamise katseks eesti keeles.
Järgnevalt on esitatud rida olevas käändes sõnu, mis on pärit enne ja pärast oleva käände taaselustamist 1884. a.
NB! Sõna ees olev märk ` tähistab 3. vältes sõna.
`nahkana, sepana, `keelena, `lauluna, `kassina, lauluna, keelena, kassina, `leskena, kõhuna
1. Sorteeri eelnevad sõnad kahte rühma selle järgi, kas tegu on enne või pärast oleva käände taaselustamist levinud vormidega.
|
Enne taaselustamist |
Pärast taaselustamist |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Kirjuta, kuidas oleks enne taaselustamist moodustatud olevat käänet järgmistest sõnadest:
poeg ………………………………….
palk …………………………………..
3. Mille poolest erinevad oleva käände vormid enne ja pärast Hermanni oleva käände taaselustamise katset?
2008
vanem, keskmine
lõppvoor
