Õigekeelsussõnaraamat

1. 2018. aastal möödus sada aastat „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” ilmumisest. Koostatud ja ilmunud on nii suuremaid kui ka väiksemaid ÕSe (nt ka „Õpilase ÕS” 2004). Mitu ÕSi on Eestis üldse ilmunud? Vastusevariandid: a) 13, b) 27
2. Pikka aega on valitsenud kaht tüüpi ühekeelsed sõnaraamatud: ÕS ja võõrsõnastik (esimene võõrsõnade leksikon ilmus Eestis 1930–1931). Praeguseks on valmis mitmeköiteline seletussõnaraamat, ilmunud on väike murdesõnastik ja vihikute kaupa ilmub suur, on mitu etümoloogia- ja sünonüümisõnastikku, antonüümisõnastik, väike vormisõnastik ja mahukas mõisteline sõnaraamat. Mille poolest erineb ÕS teistest ühekeelsetest sõnaraamatutest?
3. Kõik ÕSi sõnad ei ole õiged. Looksulgudes on esitatud levinud kirjapildid ja väljendusvõimalused, mille eest kasutajat hoiatatakse. Mis ajast selline soovitusvõte pärineb?
4. Järgmised ajakirjandusest nopitud laused on kirjutatud kantseliitlikus stiilis. Leidke ÕSi abiga korrektsesse kirjakeelde sobivam sõnastus ja märkige, millist sõnaartiklit kasutasite.
   • Tallinna ringteel leidis aset kolme auto kokkupõrge.
   • Lisaeelarvega seonduvaid probleeme lahati mitu tundi.
   • Valla spordiobjektid on rahaootel.
   • Mõnel pool on mesilaste pidamise pinnal tekkinud pinged naabritega.
   • Milliseid arenguid ootate alanud aastal?
5. 2006. aastast on paber-ÕSi kõrval olnud veebiÕS, kus saab märksõna tüübinumbrit klõpsates kohe kätte vastava tüüpsõna põhivormid, sõnu ja sõnaosi otsida nii kogu sõnaraamatu ulatuses kui ka kindlatelt väljadelt. Otsige 2006. aasta ÕSi veebiversioonist, mitmes sõnaartiklis esineb sõna „sõber”, olgu omaette või ka liitsõna põhisõnana.

Vastus