Keeleülesanded
Nime “Eesti” päritolu
Nimeuurija Peeter Päll on ajakirjas Horisont (2012, nr 2) avaldanud ülevaate nime Eesti päritolust. Esitame selle siin lühendatult. Loe jutt läbi ja seejärel otsusta tekstist lähtudes, millised järgmistest väidetest on kindlasti õiged. Märgi nende ette kastikesse pluss (+); nende väidete ette, mis ei ole kindlasti õiged, märgi miinus (-).
Kust tulid eestlased?
Eestlaste ja Eesti nimest on palju kirjutatud, ent nime päritolu jääb endiselt mõistatuseks. Nime vanim kirjalik maining on umbes aastast 98 pKr: Rooma senaatori ja ajaloolase Tacituse „Germanias“ esineb rahvas Aestii, Aestiorum gentes. Germaanlastest idas olev rahvas meenutab kommetelt sveebe, kõneleb brittidele (keldi hõimule) sarnast keelt ning korjab rannalt merevaiku. Selle kirjelduse järgi on oletatud, et Tacitus on viidanud balti rahvastele; mõni uurija peab võimalikuks, et see oli Läänemere idakalda rahvaste üldnimetus.
Sõna enda päritolu kohta on seni esitatud mitu hüpoteesi, mida võib jagada nelja rühma. Aestide germaani päritolu pooldajad on pakkunud mitmeid gooti keele sõnu, näiteks aistan ’austama’ või āst, eest ’viljakuivatusruum, reheahi’, *aistmari ’merevaigumeri’ jne. Balti päritolu pooldajad on aga leidnud sarnaseid kohanimesid Lätis ja Leedus (Aistere, Aista) ning oletanud, et sõna on tähendanud maad, nurme või põldu. Kolmas ja varem üsna levinud seisukoht sidus nime germaani keelte „ida” tähistava tüvega, näiteks islandi austr, taani öst, rootsi öster– jm. See tundub esmapilgul väga usutav, sest asume ju germaanlastest idas; samas on selle seletuse esitajad raskustes, kui nad peavad põhjendama esisilbi diftongi au teisenemist ai-ks või ae-ks. Neljas rühm seob nime ladina tüvega, näiteks Karl Inno on pakkunud seletuseks ladina sõna aestus maris ’tõus ja mõõn, üleujutus’ või siis aestuarium ’jõesuu, laguun, ookeanirannik’. Mitmed populaarsed rahvusvahelised nimeleksikonid ongi võtnud selle seletuse aluseks, tõlkides aestid „veeäärseks rahvaks“.
Nagu teada, nimetasid eestlased ise end pikka aega maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. See oli vanas kirjakeeles üsna juurdunud endanimetus, mis Paul Ariste arvates tohiks olla küllalt vana, sest ka vadjalased on oma keelt nimetanud maatšeeli. Tallinna Pühavaimu kiriku
nimena oli Anton Thor-Hellel 1732. aastal Maakirik. Samas ei ole siiski õige arvata, nagu oleks Eesti nimi olnud eestlastele tundmatu. Esimest korda leiame selle juba Rootsi ajast, nimelt on Stahli käsiraamatu tekstis 1637. aastal mainitud Esthimah tollase vürstkonna kohta. Võib-olla oleks see nimi jäänud eestlastele üksnes võõrapäraseks kubermangu nimetuseks, kui seda ei oleks kasutusele võtnud 19. sajandi eesti haritlased Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen ja teised.
Eestlaste nimetused sellega ei lõpe. Paul Ariste loetleb veel näiteks liivlaste sōrli ’saarlased’, mustlaste lalore ’tummad’ ning jidiši xone ’kohmakad, kohtlased’ (murdes). Hästi tuntud on ka see, kuidas meid naabrid nimetavad: soomlastele oleme Viro Virumaa järgi ja lätlastele Igaunija kunagise Ugandi maakonna järgi.
Ajaloos jääb meile veel palju seletamatuks ja Eesti nime kohta on palju tõestamata oletusi.
□ 1. Umbkaudu 2000 aastat tagasi öeldi eestlaste kohta Aestii.
□ 2. Vadja keeles on sõna tšeeli, mis tähendab ’keel’.
□ 3. Tacituse arvates olid aestid, kellest ta kirjutas oma germaanlasi käsitlevas teoses „Germania“, keldi keelt kõnelevad ja sveebide kombel käituvad germaanlased.
□ 4. Nimele Eesti sarnaseid sõnu ning kohanimesid leidub germaani keeles, balti keeltes ja isegi ladina keeles.
□ 5. Nimi Eesti võib olla seotud kaassõnaga eest, mis kunagi tähendas hoopis reheahju.
□ 6. Mitmetes nimeleksikonides on aestid tõlgitud „veeäärseks rahvaks“ sellepärast, et nimetatud sõna tähendab gooti keeles „merevaigumerd“.
□ 7. Sõna Eesti päritolu kohta on täpselt neli erinevat teaduslikku oletust.
□ 8. Gooti keel on germaani keel.
□ 9. Nime Aestii on raske seostada sõnatüvega austr, kuna neis sõnades on liiga erinevad täishäälikuühendid.
□ 10. Tallinna Pühavaimu kirikut nimetati maakirikuks, sest see kirik on teiste linnakirikutega võrreldes pisem ja sarnaneb pigem maakirikutega.
□ 11. Vanim teadaolev kirjalik tekst, kus mainitakse Eestit, pärineb aastast 98 meie ajaarvamise järgi.
□ 12. Eesti nimi ei olnud enne 20. sajandit eestlastele tundmatu.
□ 13. Nime Eestimaa kasutasid Eestis esimest korda Fr. R. Kreutzwald jt.
□ 14. Liivlased, soomlased ja lätlased nimetavad Eestit neile lähima maakonna järgi.
□ 15. Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, ajakirjanik ja näitleja.
2016
keskmine, noorem
piirkonnavoor
