Keeleülesanded
Lõunaeesti
Kohtuvad kaks sõpra. Üks on pärit Põhja- ja teine Lõuna-Eestist. Aita põhjaeestlasel ära arvate, mida lõunaeestlane üleda tahab – kuidas võiks tabelis olevad sõnad esineda põhjaeestlase keeles? Põhjenda oma otsust. Tugine ülesande lahendamisel allpool esitatud infole ja näidetele.
Lõunaeesti | Põhjaeesti | Põhjendus |
läts | ||
lein | ||
küsümüs | ||
tsorinal | ||
kalaq | ||
käüs | ||
saisma | ||
vatt |
Lõunaeesti murretes esineb mõni kaashäälik, mis põhjaeesti murretes puudub. Neist märkimisväärseimad on a) afrikaat ja b) larüngaalklusiil ehk kõrisulghäälik. Afrikaat ts (ds) võib lõunaeestis esineda nii silbi alguses, keskel kui ka lõpus. Põhjaeesti murretes vastab sellele sõna alguses ja lõpus enamasti s, sõna sees aga s- lõpuline kaashäälikuühend, võrdle: tsiga ’siga’, küdsä ’küpsetab’, köüds ’köis’. Kõrisulghäälik esineb lõunaesti murretes sõnalõpuliste sulghäälikute vastena, nt küdsäq ’küpseta’, jäänüq ’jäänud’. Kõrisulghäälik võib lõunaeestis olla ka mitmuse tunnuseks: liinaq ’linnad’, latsõq, ’lapsed’. Õigekirjas märgitakse kõrisulghäälikut q-ga.
Lõunaeesti murretes esineb ka vokaalharmooniat. See on nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal ehk täishäälik määrab selle, millised täishäälikud saavad olla järgmistes silpides. Näiteks kui sõna esimeses silbis eesineb eesvokaal ä, peab järgsilpides esinema i, e, ö, ü ja/või ä.
Põhja- ja lõunaeesti vanade häälikulaste erijoonte hulgas on mitmesuguseid eriarenguid, näiteks:
Põhjaeesti |
Lõunaeesti |
*kt > ht: kõht |
*kt > tt: kõtt |
* ksi > ks: kaks |
* ksi > tś: katś |
* psi > ps: laps |
* psi > *ptsi > ts: latś |
Rohkesti erijooni kahe peamurde vahel ilmneb ka täishäälikute esinemuses, näiteks:
Põhjaeesti |
Lõunaeesti |
täishäälikuühend (diftong) ei sõnades hein, sein |
Täishäälikuühend ai sõnades hain, sain |
Täishäälikuühend õi mineviku vormides sõin |
Täishäälikuühend ei mineviku vormides sein |
Vokaalharmoonia taandumine: hämarus |
Vokaalharmoonia säilimine: hämärüs |
e sõnades teine, mets |
õ sõnades tõinõ, mõts |
ü > i täishäälikuühendi järelkomponendina: täis |
ü täishäälikuühendi lõpul: täüs |
ü > i teises silbis: sügis |
ü püsimine teises silbis: sügüs |
2014
vanem, keskmine
lõppvoor