Keeleülesanded
Eesti keele vormimoodustusviis (I)
Euroopa keeltes on kasutusel p6hiliselt kolm vormimoodustusviisi: aglutinatsioon (selgete piiridega morfeemid “kleepuvad” üksteise külge, ilma et morfeemipiiridel toimuks sulandumisi, grammatilistel morfeemidel on üks kindel tähendus, nt kala/de/le), fusioon (morfeemid on muutlikud ja üksteisesse sulandunud, vorme moodustatakse tüvemuutuste teel (nt eesti keele astmevaheldus: iõgi – jõe), üks grammatiline morfeem kannab korraga mitut tähendust, nt kass/e – e on tüvevokaaliga sulandunud mitmuse tunnus) ja analüütiline vormimoodustus (vormid on mitmesõnalised, kasutatakse rohkelt abisõnu, nt metsa taha, olen tulnud).
.
Kirjuta tekstist välja kolm näidet käändsõnades avalduva aglutinatiivse, fusiivse ia analüütilise vormimoodustuse kohta. Tee kogu teksti põhjal jõäreldus, missugune vormimoodustusviis on eesti keeles valdav.
Laagrisse jõudes hakatakse kohe telke ehitama, nüüd juba talviseid ja põdranahkadest. Siis algab jooksukoplite pool loomade lugemine, märkimine, karjadeks seadmine. Missuguseid tappa, milliseid müüa, sõiduloomadeks kasvatada – tuhat ülitähtsat küsimust tuleb lahendada asjatundlikult ja veata, et hiljem poleks pahandust ja häbi. Põdrapullid on juba tigedad ja rahutud, isegi koerad ei julge enam sageli nende säärtesse karata. Pullid astuvad üksteisevastu, nüüd algab võitlus elu ja surma peale, ning karjused vaatavad seda pealt, sest siis nad teavad otsustada selle üle, kumb loom jätta karja isandaks. Kogu mets kajab vihasest ammumisest, norskamisest ning sarvede metsikust raginast üksteise vastu. Sekka plaksatavad karjuste piitsad, koerte klähvimine ei vaiki nüüd hetkekski, inimesedki satuvad hoogu ning nende naerust ja kiljatustest on mets tulvil.
Aglutinatiivsed vormid:
Fusiivsed vormid:
Analüütilised vormid:
Eesti keeles on selle teksti põhjal otsustades põhiline vormimoodustusviis ……………………………
2004
keskmine
lõppvoor
