Keeleülesanded
Küsi seeneteadlaselt
Lugejale on antud kuulsa seeneteadlase vastused, kuid puuduvad küsimused. Koosta küsimused, mis nende vastustega sobivad. Võta küsimuse koostamisel arvesse kogu vastust.
Seenevana: „Võib soovitada vähemalt kümmet seeneraamatut“
(Loodusesõber nr 5/2008 järgi)
Viimasel ajal on seeneraamatuid nagu seeni lettidele ilmunud ja Seenevanal ehk Erast Parmastol on hea meel – lõpuks on hakatud välja andma häid seeneraamatuid. Ja mitte ainult mõni, vaid lausa kümmekond.
- …………………………………………………………………………………………………………..
Sündisin Nõmme linnas; meie krundi piirdeaia sees oli mände, mustikaid, kanarbikku, seentest hirvepähklit – aga ka männiriisikat. Seda nägi ilma mingi erikäigutagi. Päris mets oli paarisaja meetri kaugusel; ema võttis mind seenele kaasa, kui koolieani oli veel õige mitu aastat.
2. ………………………………………………………………………………………………………….
Ilma raamatuteta ammugi pole võimalik, palja juhatamise-näitamise peale ei jää ühe liigi erinevused teistest kuigi kergelt meelde. Sama on ka kõige muu äraõppimisega, meis paljudes on palju õpitud abitust. Seda, et tulgu keegi ja näidaku korduvalt näpuga, seletagu kõik ära, õpetagu meid targaks. aga teiselt poolt – tark õpetuseandja kulub elus alati ära.
3. …………………………………………………………………………………………………………..
Seened vahest mitte, looduse tegelik vaatamine-nägemine (erinevalt televiisori vaatamisest ehk muudab küll. Kõiki. Teadlane olemine sunnib inimest aususele, pettuse põlgamisele, kõigesse kriitiliselt suhtumisele.
4. …………………………………………………………………………………………………………..
Käänispeaga väits ehk taskunuga, paberkotte, pastakas, uudishimu, sageli ka märkmik, GPS koordinaadimõõtja, hea kaart ja luup.
5……………………………………………………………………………………………………………
Viimasel seitsmel aastal on tublisti tõusnud; osalt väga seenevaeste ja –rikast aastate tõttu, pisut ka seoses eestlaste üleautostumisega. Eriti aga tänu mitmetel raamatukirjastajatele, kes ometi kord julgesid hakata seeneraamatuid välja andma. Hiljutise eimillegi asemel on raamatukauplustes praegu vähemalt kümme niisugust, mida võib soovitada.
6. …………………………………………………………………………………………………………..
Viimasel poolsajandil on neid ikka olnud, noorte juurdekasv on püsiv, maailmas tuntakse meid päris hästi. Varasematest teadlastest Fedor Bucholtz (1872–1924, Eestis aastast 1919) ja Elmar Lep(p)ik (1898–1978, Eestis aastani 1944).
7. …………………………………………………………………………………………………………..
Ega kõike peagi väikses Eestis ise tegema, hea ja sõbralik koostöö aitab lünkasid katta. Kummaline on, et meil pole (kui pensionieelikud maha arvata) palgal ühtki mükoloogi, kes suudaks liigini määrata enam-vähem kõiki meie kultuur-, aia- ja toataimede seenhaiguste tekitajaid. liiga paljud parasiidid on määratud n-ö silma järgi, ilma korraliku uurimiseta.
8. …………………………………………………………………………………………………………..
Kohe pärast Tšernobõli katastroofi uuris Eesti seente radioaktiivse reostatuse määra Arvi Liiva, teiste seeneteadlaste seas osalesin minagi nii andmekogumisel kui ka ajalehtedes ning teaduskirjutistes tulemuste valgustamisel. Meil vedas, siinne reostus oli tühine.
9. …………………………………………………………………………………………………………..
Üllatanud on oma ilu ja omapäraga. Hetkel meenub Põhja-Carolinas suurtes Sinimägedes (Great Smoky Mountains) kasvav tumeindigosinise piimmahlaga riisikas.
10. …………………………………………………………………………………………………………..
Mu sünnipäeva traditsioonide hulka ei kuulu erisööming, pigem sügisvärvides metsas käimine (kui ilm ja tervis vähegi lubavad).
2010
noorem
piirkonnavoor
