Põnev grammatika

1. Eesti keeles on varem omastava käände lõpus olnud -n (nagu soome keeles, nt minun ’minu’), mis kadus eesti keelest millalgi XVI sajandi paiku. Siiski on see -n säilinud tänapäevani ühes väga sagedasti kasutatavas liitsõnas, kus ta paikneb liitsõna esimese komponendi lõpus. See liitsõna on tänapäeval lausa nii sage, et seda kasutatakse sageli lühendina, kusjuures omastava käände lõpu -n on olemas ka selles lühendis. Mis sõnaga on tegu?
2. Järgnevalt on esitatud liikumist väljendavate tegusõnadega laused, mida saab hõlpsasti jagada kahte rühma ühe tähenduserinevuse alusel. (NB! See tähenduserinevus ei sõltu sellest, kumba tegusõna on kasutatud.) Mis tähenduserinevus see on? Jaga laused selle põhjal kahte rühma.
   • Tee läheb üle aasa.
   • See uks läheb kööki.
   • Koer läheb oma kuuti.
   • Puud jooksevad kahel pool teed.
   • Mees jookseb läbi metsa.
   • See lennuk läheb Tallinnasse.
3. Eesti keeles langevad reeglina tegusõnade käskiva kõneviisi vorm (nt laula!) ja eitav tüvi (ei laula) kokku. On siiski üks tegusõna, mille puhul need ei lange kokku. Milline tegusõna see on?
4. Moodusta järgmistest verbidest käskiva kõneviisi vorme, nt tegema (Tee tuba korda!): panema, piisama, ütlema, huvitama, võima, sööma. Katseta neid lauses. Millistest verbidest ei saa moodustada või on vastuvõetamatu kasutada käskivat lauset? Millest see sõltub?
5. Eesti keeles kasutatakse kümnest suuremate arvude väljendamiseks enamasti sellist süsteemi, et loetakse kokku täiskümnelised ja liidetakse juurde ühelised: 23 = kakskümmend kolm (kaks kümmet ja kolm). Varem on eesti keeles kasutatud kümnest suuremate arvude väljendamiseks teistsugust süsteemi, mis teatud arvude puhul kehtib veel praegugi. Mis arvude puhul vanemat süsteemi veel tänapäeval kasutatakse? Kirjuta vanas süsteemis arvud 22 ja 35.

Vastus