1918. a keelereeglid

1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ sisaldab ka mõningaid tähtsamaid keelereegleid. Viis neist on siin esitatud originaalkujul. Loe reeglid läbi ja vasta nende põhjal küsimustele.

 

Tähtsamad keelereeglid.

7. Järgneb tüwe sees sulahäälele (l, r) g, siis muutub see g j-ks, kui tüwe esimeses silbis esiwokaal (e, i, ä, ö, ü) leidub; kaob aga hoopis, kui esimeses silbis tagawokaal (o, u, õ) seisab: pelgama – peljanud, külg – külje, ürgama – ürjata, kärg – kärje; aga: põlgama – põlata, kurg – kure.

10. Kõigis eitavates tu- ja (tü-) ti-lõpulistes omadussõnades, mis noomenitest tuletatud, esineb muudes käänetes, peale nimetawa, tuma-kujuline tüwi: korratuma, õnnetuma, sootumaks, wäetima. Kuid neis tu-lõpulistes omadussõnades, mille lõpp -tu eneses eitust ei sisalda, ilmub tüwe lõpuosana mitte -tuma, waid -tu; nii siis: koletule, kahwatutest, kohmetuga, tüütuks.

11. Kahesilbistes painuwates omadussõnades, mille tüwe lõpul suffiks sa ilmub ja eelmine silp peale selle raskel wältel on, wõib kahesugust ainsuse osastavat ühewääriliselt tarvitada: hoolsat ja hoolast, õndsat ja õnnist, hirmsat ja hirmust.

15. Ainsuse nimetavas l, n, r-ga lõppewad kolmesilbised tüwed, mille ees on a ehk e, mis ainsuse omastawas kaob, esineb mitmuse omastawas lõpp de (mitte te): tütar – tütarde, kannel – kannelde, aken – akende.

22. Sõnasünnitamise-sugemed –kond, -lane ja -lik tulewad nimetava käände ehk otseteed tüwe külge liita, mitte aga omastava käände tüwe otsa: salkkond, wõimkond, õhkkond; wägilane, sõdalane, liitlane; arglik, kiriklik, rahwuslik. -line ühineb ainsuse ja mitmuse omastawalise tüvega: jaoline, kirikuline, rahwuseline, kõrwaline ja kõrwuline, sõlmiline.

 

Küsimused:

1. Moodusta eelnevas tekstis esitatud reeglite põhjal tud-kesksõna vormid tegusõnadest sülgama ………………………………………, sulgema ………………………………, ning omastava käände vormid nimisõnadest sõrg ……………………………….., nälg ………………………………., telg …………………………….
2. Moodusta eelneva teksti 10. reegli põhjal alalütleva käände vormid omadussõnadest ilmetu …………………………………, võrratu .………………………………………, varatu ………………………………………, nurjatu ……………………………………, jalutu ……………………………………….
3. Mida tähistab tekstis kasutatud termin „painuv omadussõna“? ………………………………………………………………………………………………
4. Tõmba joon alla vormidele, mis on eelnevate reeglite põhjal õigesti moodustatud: võõrate ja võõraste, ärksate ja ärgaste, toorete ja tooreste, uljate ja uljaste, sooduste ja soodsate.
5. Missugused järgmistest sõnadest kuuluvad eespool reeglistikus 1 reegli all kirjeldatud sõnatüüpi? Tõmba sellistele sõnadele loendis joon alla: peenar, kinnas, süstal, kahvel, kangas, kämmal, tuhkur, tatar, ketas, küünal, õppus, agan
6. Mis termin on tänapäeval kasutusel liitsõna „sõnasünnitamise-sugemed“ asemel? …………………………………………………………………………..
7. Moodusta kaks tuletist line-liitega ja kaks lane-liitega. Jälgi eespool tekstis sõnastatud 22. reeglit ja moodusta sellised tuletised, mida ei ole tekstis näidetena nimetatud. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

2018

keskmine 

lõppvoor