Keeleülesanded
Nimed vanas kirjaviisis (III)
Eestis 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni kasutusel olnud vana kirjaviis. Selle põhilised erinevused tänapäevasest kirjaviisist olid:
1) täishäälikuga lõppevas pikas silbis kirjutati täishäälik ühe tähega (ka ühesilbiliste sõnade lõpus) (ramat ’raamat’, se ’see’);
2) kaashäälikuga lõppevas pikas silbis kirjutati täishäälik kahe tähega (maalt);
3) rõhulise silbi täishääliku lühidust märkis järgnev kahekordne kaashäälik (issa ’isa’)
4) sõna lõpul oli u asemel o (ello ’elu’);
5) v asemel kirjutati w (wessi ’vesi’);
6) õ asemel oli ö (söbber ’sõber’).
Kirjuta järgmised vanas kirjaviisis koha- ja isikunimed eespool nimetatud põhimõtteid arvestades tänapäevasel kujul.
Werriorra
Matto Jürri
Mäddapallo
Jummato Mali
Köllikülla
Pitkaninna Marreta
Jama Mikko
Surekiwwi Lina
Hioma
Wadderi Tönno
2016
noorem
piirkonnavoor
