Immanuel Kant (1724-1804) ja „autonoomia arhiiv“ Baltikumis
Immanuel Kant elas terve oma elu Ida-Preisimaal Königsbergis. Ta oli lojaalne Preisi kuninga alam, kuid tema eetiliste vaadete tõttu on teda kõige õigem kirjeldada „kosmopoliidina Königsbergis“.
Samas võib teda nimetada ka balti filosoofiks. Kanti kodulinna Königsbergi kultuurilised, hariduslikud ja majanduslikud sidemed Balti provintsidega olid tihedad. Paljud tema sõbrad ja sugulased elasid Kura- ja Liivimaal. Vilka kaubanduslinnana oli Königsberg hästi ühendatud teiste Läänemere sadamatega. Königsbergi ülikool oli tol ajal Balti regiooni lähim ülikool, kuhu läksid õppima siit maalt pärit noormehed. Kanti teoseid avaldati Riias Johann Friedrich Hartknochi kirjastuses. Üks Kanti õpilastest, Gottlob Benjamin Jäsche, sai taasavatud Tartu ülikooli teoreetilise ja praktilise filosoofia professoriks, õpetades siin 37 aastat. Jäsche oli ka see, kelle vahendusel jõudis osa Kanti arhiivist Tartusse. Ka Kanti surimask osteti Tartu ülikoolile Franz Joseph Galli kogust. Tänu Jäsche ja Tartu ülikooli professori ja raamatukogu asutaja Karl Morgensterni pingutustele on Tartu ülikool mitmete Kantiga seotud käsikirjade uhke hoidja. Kanti mõju baltisaksa ja selle kaudu ka eesti mõtteloos on suurem, kui seda endile teadvustame.
Seega on Tartus küllalt põhjust tähistada Immanuel Kanti 300. sünniaastapäeva. Kanti sünnipäeva paiku (22. aprillil) toimub mitmeid üritusi:
6.04-5.05 naitus “KANT 300 Tartus: käsikirjadest taevani” Tartu Ülikooli Raamatukogus;
2.-4.05 rahvusvaheline konverents „Autonoomia arhiivid. Immanuel Kant Baltimaades“. (Töökeeled inglise ja saksa keel)
Lisaks toimub loengusari, välja antakse ajakirja Akadeemia Kanti erinumber, mida esitletakse ülikooli raamatukogu näituste saalis 18. aprillil kell 17.30. Tema filosoofiat tutvustatakse laialdaselt meedias, samuti ilmub aasta jooksul mitme Kanti teose eestikeelne tõlge.
