5. Tööjuhendid kaltsunukkude valmistamiseks

Kasutades samm-sammult tegevuskäike kirjeldavaid ning fotodega illustreeritud tööjuhendeid kummutab käesolev õpiobjekt müüdi kaltsunuku valmistamise tehnoloogilisest keerukusest ning näitab, et kaltsunuku meisterdamisega saab tegelikult hakkama ka väga kesiste õmblemisoskustega käsitööhuviline.

Järgnevate alapeatükkide kaudu tutvud kolme kaltsnuku tüübi ning nende valmistamise tehnoloogiatega: Tipi ja Täpi, Sipsiku ning Pipiga.

„Tipp ja Täpp“ on keha ja jalad ühes tükis nukud, kelle õmblemine on jõukohane ka väikestele, alles nukumeistri teed alustavatele mudilastele. 

„Sipsik“ on tehnoloogiliselt natuke keerulisem nukk, kes kuulub tüüpi keha ja jalad ühes tükis nukk. Tegelikult pole aga ka tema õmblemises midagi keerulist, sest nukk valmib koos riietega ning seega jääb ära vajadus õmmelda pisikesi detailirohkeid nukuriideid.

“Sipsiku” tüüpi tegelase loomisel on kaval eelnevalt visandada tulevase nuku pilt või kasutada ideeallikana mõnda laste joonistatud fantaasiategelast. Seda tüüpi nukuks võib õmmelda ka nt sellised lasteraamatute kangelased nagu Sööbik ja Pisik, Karlsson vmt.

„Pipi“ on eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukk ning tehnoloogia tüübilt kolmest kõige keerulisem.Nuku valmistamise raskus seisneb tema riiete detailiderohkuses ning vajaduses neid täpselt kokku õmmelda – seega, mida rohkem riideesemeid st sokke, saapaid, pitsidega kleite, taskute põllesid jmt, seda tehnoloogiliselt keerulisemaks muutub nuku õmblemine.

“Pipi” tüüpi nuku valmistamiseks vajad samuti eelnevat visandit või ideeallikat. Visand aitab selgemalt planeerida nuku erinevaid osasid ning lihtsustab hilisemat detailide kokkuõmblemise protsessi. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukkudeks võib õmmelda nii poiss (nt Sipsik), kui tüdruk-nukke (nt Lotte).