Neerud

Neerud (renis) on kompaktsed paarilised organid ja nende peamine ülesanne on uriini produktsioon. Pealt on neerud kaetud õhukese kiudsidekoelise kapsliga. Neerus eristatakse perifeerselt paiknevat tumepruuni värvi koort (cortex renis) ja tsentraalselt paiknevat helepruunikat säsi (medulla renis). Koor moodustab neeruparenhüümi välimise kihi ja samuti neerusambaid (columnae renales), mis jäävad säsiosa üksuste – püramiidide (pyramides renales) vahele. Säsi moodustub mitmest püramiidist, nendest tungivad kooreosasse säsikiired (stria medullares). Iga püramiid koos tema kohal oleva kooreosaga moodustab neerusagara (lobus renalis). Kooresagarikud (lobuli corticales) moodustuvad säsikiirtest koos neid ümbritseva kooreosaga. Koores paiknevad neerukehakesed ja vääntuubulid, säsis paiknevad sirgtuubulid ja kogumistorukesed.

Neerude põhiühikuks on nefron (nephronum), mille moodustavad kaks põhikomponenti: 1) glomeerul e päsmake; 2) kortikaalne ja medullaarne tuubulite süsteem. Nefroneid on neerus ligikaudu 1 mljn, kogupikkus ligikaudu 100 km.

Nefroni osad:

1. Glomeerul teda ümbritseva kihnuga
2. Tuubulite süsteem              

• proksimaalne vääntuubul
• proksimaalne sirgtuubul
• ülejuhteosa (Henle lingu kitsas segment)
• distaalne sirgtuubul
• distaalne vääntuubul
• nefroni distaaltuubulitele järgnevad kogumistorukesed ja kogumisjuhad

Nefronite erinevaid osasid eristatakse epiteelirakkude hulga, kuju ja suuruse järgi.

Jäta meelde!  Neerud on paarilised kompaktsed organid. Eristatakse koore ja säsi piirkonda.