DMF indeks

DMF(T) indeks näitab kaariese ja kaariese komplikatsioonidega hammaste arvu ühel isikul.

DMF indeksit on kasutatud juba ligi 80 aastat ja see on kaariese epidemioloogias siiani peamine kasutatav indeks.  DMF indeks näitab meile kaariese ajalugu ja hetkeolukorda, kuid EI kirjelda kaariese dünaamikat ja aktiivsust.

Kõrge DMFT ja/või DMFS indeksiga isik võib olla hetkel kaariesevaba ja madala riskiga, sest kunagi arenenud kaariesekahjustused on ravitud ja uusi kahjustusi ei ole tekkinud. Kaariese dünaamika jälgimiseks on kliiniliste uuringute jaoks välja töötatud ICDAS kodeerimissüsteem (lähemalt saad sellega tutvuda nt teadusartikliga veebilehel Icdas II criteria (international caries detection and assessment system) – PMC).

DMFT indeks koosneb järgnevatest komponentidest, mis tulenevad inglisekeelsetest sõnadest: D (decayed) – kaaries M (missing) – eemaldatud F (filled) – täidis T (tooth) – hammas

DMFT indeks koosneb vastavate leidudega hammaste summast, mis saab olla maksimaalselt 28 või 32 (tarkusehambaid enamasti indeksisse sisse ei arvutata; kui seda tehakse, näiteks kliinilistes uuringutes, siis on maksimaalne näitaja 32).

DMFS on sama indeks, mis näitab kaariese või selle komplikatsioonide poolt kahjustatud hambapindade (S – surface) arvu ühel isikul.

Maksimaalselt saab DMFS olla 128 (või 148 kui arvestatakse ka tarkusehambaid) – mälumishammastel maksimaalselt 5 ja eeshammastel maksimaalselt 4  kahjustatud pinda.

DMF Indeksisse EI loeta sisse:

• mittekarioosseid hamba kõvakudede kahjustusi (erosioon, abrasioon, atritsioon jt),
• eelnimetatud kahjustuste raviks või esteetiliseks raviks asetatud täidiseid ning silante,
• algavat kaariest, mis on piirdunud emailiga (nt valge laigu staadium),
• trauma tõttu kahjustunud hambaid (murrud jms),
• kinnituskudede haiguse (parodontiidi) tõttu eemaldatud hambaid,
• lõikumata või sünnipäraselt puuduvaid ning nt ortodontilisel eesmärgil eemaldatud hambaid.

Kui samal hambal on nii kaarieskahjustus kui täidis, arvestatakse hammast siiski kui karioosset (D). Sama hammast topeltdiagnoosiga ei arvestata. Ajutise või murdunud täidisega hambad, millel ei ole sekundaarset kaariest, arvestatakse täidisega hambaks (F). Kui hambale on asetatud täidis muul põhjusel kui kaaries, nt kulumise või murru korral, siis seda täidist indeksisse sisse ei loeta.

Sama indeks piimahammaskonnas on dmft (maksimaalselt 20 hammast) ja dmfs (maksimaalselt 88 pinda). Indeksisse ei loeta sisse hammaste loomulikul lõikumisel eemaldunud hambaid, vaid kaariese komplikatsioonide (periodontitis apicalis) tõttu varasemalt eemaldatud hambad. Selline olukord raskendab hindamist ja sageli kasutatakse lastel vaid df indeksit, mis jätab nii eemaldatud kui eemaldunud hambad segaduse vältimiseks välja.

Kui jäävhambad lõikuvad (alates umbes kuuendast eluaastast kuni puberteedini), siis on tegemist vahelduva hammaskonnaga, kus tuleb eristada piima- ja jäävhammaste kahjustusi.