Suu- ja hambahaigused

Hammaste kuju ehk morfoloogia anomaaliad

Hamba kuju on indiviidile omane ja hammastel ongi mitmeid anatoomilisi variante. Hambad varieeruvad nii laiuse (intsisiivid) kui köprude suuruse ja arvu (molaarid, harvem premolaarid) poolest.

Levinumad kujuanomaaliad:

Kahestunud hammas

Võib olla tegemist olukorraga, kus ühest hambaalgmest areneb kaks hammast või kasvavad kaks hammast osaliselt või täielikult kokku. Kliiniliselt on hammas normaalsest suurem ja jagab ühist pulbiõõnt. Hambakroonil on näha kokkupuutekohal vagu. Esinemissagedus jäävhammaskonnas on kõrgem (0,1%) kui piimahammaskonnas  (0,5%). Põhjuseks peetakse hamba arenguaegset traumat.

Röntgenülesvõttel on näha ühe juurega, kuid krooni osas kahestunud ajutised lateraalsed intsiivid. Lõikumata intsiivid on normaalse kujuga.

anomaalia6.png

anomaalia7.png

Kokkukasvanud hamba(juure)d

Põhjuseks peetakse traumat või ruumipuudust või hamba asendianomaaliat. Enam esineb seda tagumises ja ülemises piirkonnas (kokku kasvavad teine ja kolmas molaar). Kui anomaalia jääb röntgenülesvõttel diagnoosimata, võib hamba eemaldamise käigus esineda ootamatuid raskusi.

anomaalia8.png

(Lisa)köber

Eeshammastel, enam ülemistel lateraalsetel intsisiividel, võib palatinaalsel pinnal esineda köber, mis ulatub kuni poole hamba kõrguseni (Taloni köber).

anomaalia9.png

Lisaköbrud on tavalised ka molaaridel. Ülemiste molaaride palatinaalsel poolel asub Carabelli köbruna tuntud lisaköber.  Fotol on näha geneetiliselt määratud lisaköpru palatinaalsel ehk suulae poolel nii ülemisel teisel piimamolaaril (hambarea eelviimane hammas) kui esimesel jäävmolaaril (viimane hammas hambareas).

anomaalia91.png

Foto: Saag jt Ksülitooli uuring TÜ Stomatoloogia kliinikus

Dens evaginatus

Tuntud ka tsentraalse tuberkulumi ehk keskse köbrukese nime all, mis paikneb keskses hambavaos. Enim esineb alumistel jäävatel premolaaridel ning enamasti bilateraalselt (ehk kahepoolselt). Harva esinev ja põhjus tundub olevat geneetiline.

anomaalia92.png

Dens invaginatus

Kasutatakse ka iseloomustavat väljendit dens in dente, tõlkes “hammas hambas”. Tegemist on emaili pinna sissesopistumisega, mille sügavus varieerub. Enamasti avastatakse see juhuleiuna röntgenülesvõttelt. Kõige enam esineb see kahepoolselt ülemistelt lateraalsetel intsisiividel.

anomaalia93.png

Taurodontism

Hammas on suurenenud ja samal ajal on suurenenud ka pulbiõõs, mis nihutab pulbiõõne põhja  mitmejuurelistel hammastel apikaalsemale (ehk juuretippude) poole. Esineb peamiselt jäävhammaskonnas ja kaasneb sageli mõne sündroomiga.

anomaalia94.png

Kõverdumine

Juure kõverdumine, mille põhjuseks on enamasti trauma juure arengu faasis. Sagedamini esineb hammastel, mis on ka enim trauma tõttu vigastatavad jäävhambad: ülemised intsisiivid ja seejärel alumised intsisiivid. Selline kõverdunud juur võib raskendada juureravi ja hamba eemaldamist.

anomaalia95.png

Accept Cookies