Suu- ja hambahaigused

WHO suutervise strateegiad

WHO ülemaailmse suutervise programmi ennetustegevus on keskendunud järgmistele valdkondadele:

Suutervise riskitegurid ja sekkumine

  • Dieet, toitumine ja suutervis. Peamiseks probleemiks maailmatasandil on alatoitumus, mis on seotud nälja või vaegtoitumusega. Dieet ja toitumine mõjutavad suutervist mitmel viisil.
  • Suutervis ja fluoriidide kasutamine. Uuringud on näidanud, et fluoriidid on hambakaariese ennetuses kõige efektiivsem meetod.
  • Tubakatooted ja suutervis. Tubakatoodete tarvitamine on langenud mõningates arenenud maades, kuid tõuseb endiselt keskmise- ja madalama SKP-ga maades, seda eriti noorte ja naiste hulgas

Olulised sihtgrupid

  • Koolilapsed ja noored
  • Vanemaealised

Suutervishoiuteenused

Probleemiks on hambaravi tsentraliseeritus ja eriti selle vähene kättesaadavus teatud gruppidele (näiteks kodutud, puuetega inimesed, vanemaealised) ehk ebavõrdsus hambaraviteenuste osas. Hambaarstide arv elanikkonna kohta on erinevates riikides ja maailmajagudes väga erinev. Järjest enam kõneletakse suuteevisespetsialistide koolitamise vajadusest, kes vastutaks suuõõne tervise eest nt hooldekodudes, haiglates, lasteasutustes, maakondades jm.

kysimark.pngKas tead? Kui palju on Eestis hambaarste? (üks vastuse leidmise viise on Eesti Tervishoiutöötajate register Tervishoiutöötaja registrid)

Eestis töötab ligikaudu 1200 hambaarsti, mis teeb umbes 1 hambaarsti 1000 elaniku kohta.

See on väga hea näitaja, kuid paraku on enamik hambaravidest koondunud suurematesse keskustesse ning probleemiks on hambaraviteenuste halvem kättesaadavus maapiirkondades.

Infosüsteemid

Suutervise andmete kogumine võimaldab hinnata olukorda ja ennetustegevuste efektiivsust ning luua uusi strateegiaid.

Accept Cookies