Suu- ja hambahaiguste epidemioloogia

Kogu maailmas

• 60-90% kooliealistest lastest ja 80-100% täiskasvanutest on hambakaaries
• hamba kinnituskudede haiguste rasket vormi põeb 15-20% keskealistest inimestest
• umbes 30% üle 65-aastastest ei ole oma hambaid
• suuõõne haiguseid on enam madalama sissetulekuga gruppides
• suuõõne haiguste peamisteks riskiteguriteks on ebatervislik toitumine, tubaka kasutamine, rohke alkoholitarbimine, halb suuhügieen ning sotsiaalsed tegurid

Suutervis on tänu tekkepõhjuste mõistmisele ja teaduspõhisele ennetustööle paljudes riikides oluliselt paranenud, kuid probleem on endiselt suur, näiteks arengumaades ja madalamate sotsiaalsete näitajatega gruppides. Suutervise peamised probleemid nagu hambakaaries, parodondihaigused (ehk hamba kinnituskudede haigused), hammaste kaotus, suulimaskesta muutused, suuõõne kasvajad, HIV/AIDS-iga seotud suuõõne haigused ning suu- ja  hambatraumad on osa rahvatervisest ja põhjustavad suuri väljaminekuid tervishoius.

Halb suutervis võib halvendada üldtervislikku seisundit. Mõningad suuõõne haigused on seotud üldhaigustega (diabeet, südame-veresoonkonna haigused jt). Valu ja vähenenud mälumisefektiivsus mõjutavad inimese elukvaliteeti, kaotatud või ebaesteetilised hambad mõjutavad sotsiaalset suhtlemist ja inimese enesehinnangut. Suuõõne haiguste ja nende tüsistuste tõttu kaotatakse hulgaliselt töötunde kuigi kaks peamist suuõõne haiguste rühma – hambakaaries ja parodondihaigused – on mõlemad ennetatavad ja kontrollitavad haigused.