4. Hamba kõvakudede patoloogiad

Hamba kõvakudede patoloogiad jagatakse vastavalt nende tekkimise ajale:

• hamba arenemise ajal tekkinud ehk arenguhäired
• pärast hamba suhulõikumist tekkinud patoloogiad

Arengu ajal tekkinud patoloogiad võivad olla lokaalse mõju tulemus (näiteks traumad, põletikud vms), mis mõjutavad ainult mõnda hambaalget. Muutuda võib hammaste arv, morfoloogia või struktuur (emailil ja dentiinil). Teine arenguanomaaliate tekkepõhjuste grupp on üldised, mis mõjutavad kogu keha (näiteks geneetilised) ja millega võivad kaasneda raskemad ja ulatuslikumad kudede väärarengud nagu lõhed ja sundroomid.

Lõikumise järgselt tekkinud patoloogiad jagatakse enamasti sisemisteks (endogeenseteks) ja välimisteks (eksogeenseteks). Viimased on tunduvalt sagedasemini hammaste kõvakudede kaotuse põhjuseks. Siia hulka kuuluvad ka kaaries (käsitletud varasemas peatükis) ja näiteks hammaste traumad.