Adhesiivsüsteemi kasutamine

3. Happetöötlus

Email ja dentiin on erineva lahustuvusega. Tänapäeval kasutatakse enamasti ‘total-etch‘  (ingl k) tehnikat. Sel korral söövitatakse happega kogu kaviteet – nii email kui dentiin. Happesöövitus aitab vaigul hambakudedega seostuda.

Enimkasutatav on ~40% ortofosforhape, mis kuulub nõrkade mineraalsete hapete hulka. Vähemkasutatavad on lahjendatud orgaaniliste hapete vesilahused (näiteks polüakrüülhape, sidrunhape, maleiinhape jt).

Hape, nagu tema nimetus reedab, on happeline ja võib pulpi ärritada. Kõigi hapete pH on 1 lähedal või isegi madalam (näiteks ortofosforhappel 0,6). Mida suurem on happe lahustamisvõime, seda kergemini see dentiini läbib. Pulbi ärritust aitab vältida või vähendada juhendist kinnipidamine – vältida liiga pikka söövitusaega ja hape korralikult kaviteedist eemaldada.

Hape on saadav vedeliku või geelina. Kliiniliselt erinevusi ei ole, need avalduvad ainult mikroskoopilisel tasemel. Kõige parem on kasutada madala viskoossusega värvilist geeli. Seda on tänu tema kontsistentsile lihtne aplitseerida. Värv aitab hõlpsasti märgata, kas kogu kaviteet on happega töödeldud.

Soovitatav söövitusaeg varieerub 10-30 sekundini. Peamine tegur, mis määrab söövitusaja pikkuse valiku, on emaili struktuur ja asukoht. Vanem, skleroseerunud email, nõuab kestvamat söövitust, sest lahustub raskemini. Samuti ei ole happe mõju nii tugev gingivaalsemal paikneva emaili osas – hamba kaelaosas võib happe toimimise aega pikendada.

Söövitatava emaili ala peab olema piisavalt suur (ulatuma preparatsiooni äärteni, kattes kogu kaldlihvi ala). Vähesöövitatud alal, millele on sattunud täidismaterjal, võib tekkida värvumine ja/või sekundaarne kaaries.

Liiga pikk söövitus muudab dentiini üleliia poorseks ja adhesiiv ei voola mikropooride põhjani. See on aga restauratiivse ravi järgselt esineva tundlikkuse üks põhjus.

Üks soovitus, kuidas vähendada dentiini söövitusaega ilma ajapiiranguid rikkumata, on alustada aplitseerimist suunaga emaililt dentiinile (vaata videot 6. peatükis). Nii jääb dentiini söövitusaeg mõnevõrra lühemaks ja väheneb happe pulpi ärritav toime.

Hape ja lahustunud mineraalained tuleb eemaldada. Kaviteeti loputatakse tugeva veejoaga kuni geel on eemaldunud (umbes 10-20 sekundit). Põhjalikumat loputust vajavad raskesti juurdepääsetavad kaviteedid – näiteks sügav ja kitsas kontaktpinna kaviteet. Värviline geel hõlbustab kaviteedis happejääkide esinemise märkamist. Samas ei tohiks loputusaeg ülemäära pikk olla, sest söövitatud email võib kahjustuda.

Happesöövituse järgselt on emailipind ebaühtlane, kaetud kühmude ja mikropooridega. Selline ala on väga vastuvõtlik saastumisele. Seepärast tuleb kaviteet isoleerida hiljemalt enne happetootluse algust. Kui pind peale happetootlust siiski saastub (sülje, vere või muu sarnasega), tuleb kaviteedi pind uuesti happega töödelda.

acidetchingdentin.jpg aciddentin.jpg

Fotodel on näha happesöövituse järgselt avatud emailiprismad (foto A) ja dentiinituubulid (foto B). Järgmisel etapil täidetakse need praimeriga. Väga oluline on, et sellistesse avatud prismadesse ja dentiinituubulitesse ei satuks saastet (sülg, veri vms). Allikad: foto A – http://dentistpro.org; foto B – http://www.forp.usp.br/bdj/Bdj9%281%29/t0191/t0191.html