7. Adhesiooni mõjutavad kliinilised tegurid

Adhesiivkihi kvaliteet määrab ära täidise püsivuse ja vastupanu mikroobide sissetungile. Kliinilises töös on mitmeid tegureid, mis tehnika edukust mõjutada võivad. Allpool on toodud neist sagedasemad ja olulisemad.

Adhesiivi seostumisel hambakoega on üheks olulisemaks teguriks dentiini niiskus. Ainult piisavalt niiske dentiiniga tekib adhesiivil hea, püsiv seos.

Kuivatamiseks piisab tugeva imamisvõimega imurist või kergest, paarisekundilisest kuivatusest õhupustliga või kuivatatakse kaviteet vatikuuli või spetsiaalse poroloonsvammikesega. Kaviteet peab jääma kergelt läikiv, olemata seejuures liigselt kuiv (tuhm hambakude) või märg (nähtav vedelikukiht kaviteedis).

Ülekuivatatud dentiini kollageenkiud kollabeeruvad (ehk langevad kokku, nende maht väheneb). Adhesiivsüsteem ei saa tungida tuubulitesse ning head kinnitust ei moodustu. Selline hammas võib jääda restauratsiooni asetamise järgselt ka tundlikkuks.

Esimesel joonisel on terve dentiin. Teisel joonisel näed sama kude demineraliseerituna (nt happetootluse järgselt). Pööra tähelepanu kolmandale joonisele, mis kujutab ülekuivatatud dentiini kollageenkiudude kollabeerumist. Adhesiivi seostumine sellises olekus dentiinipinnaga on halb. Neljandal joonisel on veevabad kollageenkiud tavapärases asendis (nt peale adhesiivsüsteemiga töötlemist).  http://ask.nate.com/qna/view.html?n=8831867

http://www.cdeworld.com/courses/4559-Is_Total-Etch_Dead-Evidence_Suggests_Otherwise

Mälumisjõud ei põhjusta mitte ainult mittekarioosseid kahjustusi, vaid mõjutavad ka V klassi tüüpi restauratsioone. Bruksism ehk hammaste krigistamine ja teised parafunktsioonid tekitavad lateraalseid jõude, mis koonduvad hambakaela piirkonnas. Selline tsükliliselt mõjuv jõud võib põhjustada hambakaela piirkonnas olevate täidiste vaigu ja dentiini vaheliste sidemete kahjustumist.

Hambakaela piirkonda tuleks valida mikrofiller (ehk mikroosakestega) komposiitmaterjal, sest see talub paremini polümerisatsioonil ja parafunktsioonil tekkivaid jõude.

Adhesiivi ja täidismaterjali vaheliseks ‘puhvriks’ soovitatakse õhukest voolava komposiidi kihti (nn lainer), mis aitab vähendada täidise-adhesiivi-hambavahelist pinget (kuni 50%).

Vasokonstriktorid (lokaalanesteesia ehk tuimastuse kasutamisel) vähendavad vedelikuvoolu dentiinituubulis. Samuti on oluline dentiinituubulite läbimõõt – peenemas torus tõuseb vedelikusammas kõrgemale ehk adhesiiv tungib dentiinituubulisse sügavamalt.

Adhesiivsüsteemi tungimine dentiinituubulitesse on väiksem skleroseerunud dentiinis. Skleroseerunud dentiin on iseloomulik mittekarioossele kahjustusele, mille korral dentiinituubulid on ummistunud (tri)kaltsiumfosfaadi kristallidega. Teatud tüüpi adhesiivid toimivad skleroseerunud dentiinis paremini kui normaalse struktuuriga dentiinis.

Hoolikalt tuleb jälgida tootjapoolset kasutusjuhendit, sest sõltuvalt süsteemist ja kasutatavast lahustist (enamasti kas etanool või atsetoon) on adhesiivsüsteemide kasutamine erinev. Atsetooni baasil valmistatud adhesiivsüsteemid on tehnika suhtes nõudlikumad kui etanooli baasil valmistatud süsteemid.