Geoteadused ja ühiskond
Avaleht
Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks. Nad kuuluvad nn eluta loodust uurivate loodusteaduste hulka, erinedes seega bioloogilistest teadustest.
Maateadlaste ülesanne on mõista Maad kogu tema mitmekülgsuses, saada aru talle mõjuvaist protsessidest ning tunda Maa ajalugu. Saadud teadmisi kasutatakse inimkonna hüvanguks, kas siis maavarade otsimise, ilmaennustamise vms näol. Maateadlased mõõdavad, kirjeldavad ning klassifitseerivad kõiki Maaga seotud nähtusi ning püstitavad selle alusel hüpoteese, mis vaatlustulemusi võimalikult hästi seletaksid. Maateadused on üksteisega tihedalt põimunud, mis on pannud aluse Maa-süsteemi teaduse tekkele, mis üritab erinevate teadusharude tulemusi sünteesida ning ühtseks tervikuks siduda.
Inimene Maa ümberkujundajana
Inimmõju ehk antropogeenne mõju on inimkonna mõju looduskeskkonnale, see on paratamatu kaasnähtus looduskasutusele. Inimtegevus avaldub maakoorele mitmeti, luues uusi tehnogeenseid pinnavorme või takistades looduslike protsesside loomulikku kulgemist. Kui ürginimese mõju loodusele oli tühine, siis tänapäeva inimkond on muutunud märkimisväärseks globaalseks jõuks, mis kujundab planeeti oma käe järgi. Peaasjalikult tehnika arengu tõttu on tänapäeval inimmõju muutunud globaalseks ja ohustab meie elukeskkonda. Üksnes maavarade otsimiseks tehakse maailmas igal aastal üle kümne miljoni kuupmeetri mäetöid, kuid see on kõigest kübeke kogu mäemassi teisaldamisest. Meie majandustegevus paigutab mitmesuguseid materjale ümber sellises mahus ja ulatuses, mida juba ammu võib võrrelda looduses toimuvate protsessidega. Üha süveneb veendumus, et inimtegevus on asunud mõjutama planeedi kliimat.
Eestis avaldab loodusele mõju maavarade kaevandamine, energiatööstus, põllumajandus, transport ja muu majandustegevus ning sõjaväe tegevus.
| Maavarade kaevandamine | Rikutud maapind, ümberpaigutatud mäemass, reostatud põhjavesi, langatusohtlik maapind kaevanduste kohal |
| Energiatööstus | Õhusaaste, tuhaväljad ja -mäed |
| Põllumajandus | Soode kuivendamine, jõesängide muutmine ja süvendamine, kõlvikute kuivendamine, metsade laastamine, tehisjärvede rajamine, muldade, vee ja pinnase saastumine |
| Transport | Atmosfääri reostus süsihappegaasiga, mürareostus, teede ja asulate pindala pidev suurenemine |
| Majandustegevus | Olmeprügimäed, jäätmehoidlad, reostatud põhjavesi |
| Sõjaväe tegevus | Militaarehitised, mahajäetud sõjaväebaasid, reostus, lõhkemata pommid |
| Pilte |
Õppematerjalide koostamist toetas Keskkonnainsvesteeringute Keskus.
Geoteaduste ja ühiskonna õppematerjali koostaja on Ivo Paalits.
Copyright © 2013 Ivo Paalits