Oskuste-teadmiste valdkonnad

Lastel on väga palju oskusi-teadmisi ning siit tõstatub järgmine küsimus: kas kõiki neid tuleb hinnata? Kui vastus sellele küsimusele oleks „jah“, siis ilmselt jääks hindaja hätta juba sel põhjusel, et ööpäevas pole selleks piisavalt palju tunde. Lisaks tuleks ju veel hinnata ka lähima arengu tsoonis olevaid oskusi. Kui kõigi oskuste-teadmiste hindamine on ilmvõimatu, siis kuidas ikkagi saada kätte vajalik info lapse taseme kohta?

Mida teeksid Sina?  
Kuidas lahendaksid olukorra, kus vaja on saada infot lapse taseme kohta, kuid kõiki oskusi-teadmisi hinnata ei ole võimalik? Arvesta sedagi, et hindamine on ainult üks osa õpetaja tööst.

Kui midagi on liiga palju, siis tuleb mõelda, kas sellest „liiga paljust“ iga üksikelement on ikka oluline. Käesolevas probleemolukorras mitte. Põhimõtteliselt saab laste oskused-teadmised jagada rühmadeks ning hinnata igast rühmast vaid kõige olulisemaid oskusi. Lahendus oleks nagu lihtne, kuid millised need rühmad siis oleksid? Mitu neid rühmi oleks? Mille põhjal neid üldse moodustada?

Mida arvad Sina? 
Millised oskuste-teadmiste rühmad Sa moodustaksid ja miks just sellised?

Ühest vastust siin ei olegi ja laste oskusi-teadmisi on aegade jooksul erinevalt liigitatud sõltuvalt sellest, milleks neid liigitusi on vaja olnud. Traditsiooniliselt käsitletakse arengulisi muutusi 4 valdkonnas: füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng.  Mille alusel otsustada, kas selline jaotus on piisav? Pedagoogilises kontekstis aitab otsustada see, kas niisuguse jaotuse alusel saadud info on piisav lapse probleemi mõistmiseks ja edasise arendustegevuse kavandamiseks.

Mida arvad Sina? 
Kas piisab, kui tead, et lapse sotsiaalne areng ei ole päris eakohane, aga muudes valdkondades on asi OK? Kas sellest infost nähtub, mis täpsemalt ei ole eakohane ning milliseid oskusi-teadmisi lapsele õpetada, kui selliselt kirjeldatud laps tuleks homme Sinu rühma/klassi?

Ilmselt on vaja konkreetsemat infot, mistõttu võib öelda, et traditsiooniline 4-ne jaotus praktilises pedagoogikas ei ole kõige otstarbekam ning vaja oleks neid 4 rühma veel väiksemateks osadeks jagada. Seda on ka tehtud ning eestikeelsest kirjandusest võib leida erinevaid liigitusi. Järgnevalt on neid erinavaid liigitusi suhestatud koolieelses eas laste osas ja koolis käivate laste osas. 

back forward