Koolis

Järgnevas tabelis on kokku pandud eri allikates toodud info arenguvaldkondade jaotamise kohta kooliealiste laste puhul. 

Mõtle! Mida tähendab pädevus?

Riikliku õppekava järgi on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või –valdkonnas tulemuslikult toimida. Seega moodustub pädevus mingis eluvaldkonnas kindlatest oskustest ja teadmistest (neist on seni siin õpiobjektis räägitud), millele lisanduvad veel ka hoiakud.

Põhikooli riiklikus õppekavas on lahti kirjutatud, mida erinevad pädevused sisaldavad. Tutvu nendega siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013007 Ühtlasi pane tähele, et tabelis toodud riikliku õppekava pädevused jagunevad üldpädevusteks (esimesed seitse) ja ainevaldkondade pädevusteks (alumised kaheksa). 

Lisaks põhikooli riiklikule õppekavale ja E.Kikase toimetatud raamatule on siin tabelis eraldi veerg neist oskuste rühmadest, mida on oluline hinnata lastel, kes on õppetöös hätta jäänud. See veerg ei kattu riikliku õppekava veeruga. Siit võib välja lugeda, et erivajaduste kahtlusega lastel ei pea hindama kõiki oskuste rühmi, mis riiklikus õppekavas sisalduvad.

Mõtle! Miks kooliealistel erivajaduse kahtlusega lastel ei ole vaja hinnata kõiki õppekavas toodud oskuste rühmi?

Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam neil on erinevaid oskusi-teadmisi ning seda enam erinevaid rühmi saab neist tekitada. Riiklikus õppekavas on kokku 15 rühma oskusi, mida õpilastel koolis kujundatakse, kuid erivajaduste kahtluse korral ei ole tarvis kõiki neid hinnata. Seda vähemalt kahel põhjusel: a) spetsiifilisemad oskused-teadmised arenevad üldisemate baasil ja arvestades piiratud ajalimiiti, mida hindamiseks saab kulutada, on otstarbekas hinnata just neid oskusi, mis on mitmete erinevate oskuste kujunemise aluseks. Nii on mõistlik hinnata tunnetustegevuse ja õpioskuste taset, mille baasil arenevad kõik ainealased teadmised ja oskused. Samas pole vajadust hinnata eraldi kõigi ainete omandatuse taset. Erandiks on siin matemaatika ja emakeel (suuline ja kirjalik kõne), sest need on nn alusained, milles omandatud oskusteta teistes ainetes hakkama ei saa.

 

 

back forward