Keskkond

Mõtle! Lapse arengukeskkond koosneb väga paljudest asjadest, inimestest, nähtustest ja tegevustest. Millele neist peaks õpetaja hindamise käigus tähelepanu pöörama?

Järgnev tekst on väljavõte Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjalist koolieelsetele lasteasutustele (2013). Kuivõrd käesolev sisupakett puudutab ka kooliealiste laste hindamist, siis on lisatud kooli puudutavad terminid.

Keskkonna rolli analüüsimiseks tuleks infot koguda nii last ümbritseva füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohta. Unustada ei tohiks ka pedagoogilise tegevuse analüüsi, sest seegi on osa lapse kasvukeskkonnast ja just see allub õpetaja kontrollile kõige enam. Millist infot täpsemalt koguda, sõltub eelkõige sellest, milline info antud lapse õpetamiseks-kasvatamiseks vajalik on ja see omakorda tuleneb probleemidest, mida on märgatud. Näiteks on käitumisraskuste puhul õigustatud küsida vanematelt selle kohta, kuidas nad oma last distsiplineerivad, kuid see ei pruugi olla esmaselt tarvilik juhul, kui  lapsel on märgatud kõne- või nägemisprobleemi. Lihtsalt uudishimu pärast ei tohiks lapse kodu ja suhete kohta infot koguda. Seega pole vaja hinnata kõigi laste puhul kõiki ümbritseva keskkonna aspekte, vaid eelkõige neid, mis aitavad mõista lapse probleemi ja välja selgitada ressursse, mida saab rakendada lapse toetamiseks.

Keskkonnas sisalduvate ressursside analüüsimisel on õpetaja fookuses ennekõike lasteaia/kooli keskkond, aga ka lapse kodused ning muud lasteaia/koolivälised võimalused lapse arengu toetamiseks. Seega tuleb esmajoones kaaluda, millised võimalused on rühmas/klassis laste tegevuste organiseerimiseks viisil, mis arvestaks paremini konkreetse lapse individuaalsusega – mida saab muuta õpetamise meetodites ja vahendites, kuivõrd saab eri tasemega lastest moodustada allrühmi, kuivõrd saaks kohandada rühma/klassiruume lapse vajadustele vastavaks jne. Kindlasti tuleb mõelda, milliseid tugispetsialiste saab kaasata antud lapse arengu toetamiseks. Lisaks lasteaia/kooli keskkonnas sisalduvatele ressurssidele on vaja hinnata, millisel määral on valmis panustama lapsevanemad. Just vanemad on need, kellel lasub põhiline vastutus oma lapse käekäigu eest. Samas, enamasti ei ole vanematel spetsiifilist ettevalmistust selle kohta, kuidas toetada teatud konkreetsete oskuste kujunemist juhul, kui lapse areng ei ole ootuspärane. Selles saavad lasteaia pedagoogid omapoolset nõu ja abi pakkuda ning hindamise käigus tuleks selgitada,  millist abi täpsemalt vanemad vajaksid ja millised ressursid neil endil olemas on.