Hindamise objekti määratlus

Lapse arengu hindamise seisukohast tuleb hindajal otsustada, mida ta peaks hindama ehk tekib küsimus sellest, mida täpsemalt uurida.  Kui manada silme ette laps, kes kogu päeva tegutseb ja kogu see tegevus võib anda  tohutul hulgal infot lapse kohta, siis polegi väga lihtne otsustada, millist infot on arengu hindamise seisukohast vaja ja millist mitte.

Mõtle!  Kui hindamine tähendab lapse kohta info kogumist selleks, et otsustada, kuidas teda edaspidi arendada, siis millist infot oleks selleks tarvis? Kas oleks vaja teada mitme leluga laps päevas mängib? või nädalas? mitme inimesega ta suhtleb? mis on tema lemmiktegevused? kas ta oskab ennast riietada? milliseid vigu ta teeb matemaatika õppimisel? midagi muud …

Küsimus hindamise objektist on küsimus sellest, mille kohta hindamise käigus infot kogutakse. Ehk mida on õpetajal vaja teada, et otsustada, kas ja milliseid muudatusi selle lapse õpetamisel teha? Arengupsühholoogiast on teada, et igasuguste uute oskuste-teadmiste õppimine tugineb hetkel olemasolevatele oskustele-teadmistele. Seega tuleb õpetamisel lähtuda justnimelt sellest, millised oskused-teadmised lapsel juba olemas on ning see on ka üks osa vastusest küsimusele, mille kohta infot koguda ehk mida hinnata.

Seega, teadmine sellest, mida laps juba ise oskab, annab üldise ettekujutuse lapse praeguse hetke tasemest. Nt saab selle alusel lapse taset positsioneerida õppekava suhtes – leiame õppekavast oskused, mis lapsel on olemas. Õpetamise seisukohast on see küll oluline teadmine, kuid veelgi rohkem huvitab õpetajat see, mida ja kuidas lapsele edasi õpetada. Pole ju mõtet õpetada seda, mida ta juba oskab-teab. Kui lapse oskuste hetketase on positsioneeritud õppekava suhtes, siis saab sealt ka järgi vaadata, mis on  järgmised oskused, mida tuleks õpetada. Nüüd võib aga tekkida küsimus, et kuigi me teame, mida lapsele edasi õpetada, ei ole meil infot, mille põhjal otsustada, kuidas täpsemalt last edasi õpetada – kui pikkade sammudega saab edasi minna ehk milliseid osaoskusi õpetada ja kuidas seda teha ehk milline peab olema õpetaja poolne tegevus ja abi. Sisuliselt huvitab meid see, millised oskused-teadmised on hetkel lapse lähima arengu tsoonis.

Edasi, õpetamise seisukohast tuleb omada arusaama ka sellest, millised keskkonnategurid ja kuidas konkreetse lapse uute oskuste-teadmiste omandamist mõjutavad. Seda selleks, et õpetaja oskaks vähendada ebasoodsaid mõjusid ning kasutada ära soodustavaid asjaolusid. 

KOKKUVÕTE

Hindamise objektiks on lapse oskuste-teadmiste tase ja lähima arengu tsoon, aga ka tema arengukeskkond. Õpetamisel tuleb arvestada lapse hetketaseme ja uute oskuste omandamise kiiruse ning eripäraga, teisalt, õpetaja saab muuta just keskkonda!