7-14-aastased lapsed

Vanus 7-10 aastat

• Teisesed eneseteenindusoskused. Kooli minnes saab enamus lapsi peaaegu täiesti iseseisvalt hakkama esmase eneseteenindusega ja väga oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused – hoida korras oma asjad ja õppida iseseisvalt organiseerima oma kooliga seotud tegevusi (nt et kotti saaksid just homme vajaminevad asjad).
• Tunnetustegevus. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, millele toetudes lapsed omandavad uusi oskusi-teadmisi üsna lihtsalt. Valdavaks mõtlemisvormiks on veel kaemuslik-kujundiline, kuid lapsed on uudse teabe mõtestamises oskuslikumad kui enne kooli. Samas opereeritakse põhiliselt konkreetse infoga ja abstraktse info töötlemine pole väga tulemuslik. 
• Õpioskused,  metatunnetuse ja eneseregulatsiooni kujunemine. Selles vanuses lapsed õpivad õppima – kuidas olla tähelepanelik, kuidas jätta meelde ja kuidas nt luua seoseid uudse ja tuttava info vahel. Lapsed hakkavad neid protsesse teadvustama, millele saab ehitada enesejuhtimisoskused. 
• Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste kujunemine. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele. 
• Teadmistes lähiümbrusest ja maailmast. 
• Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Lapsed mängivad endiselt meelsasti, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse end võrdlema ja kellega suheldes arenevad nende sotsiaalsed oskused.  

Vanus 10-14 aastat

• Eneseregulatsioonioskused. Lapsed õpivad tulemuslikumalt juhtima oma käitumist ja tavapärastes oludes on suutelised teadlikult korraldama oma igapäevaseid tegevusi ning võtma vastutust ka kodustes kohustustes. 
• Tunnetus, metatunnetus ja õpioskused. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on ikka veel mälu, kuid selle vanuse teises pooles võtab juhtiva rolli üle mõtlemine. See võimaldab lastel tõhusamalt töödelda uut infot ja kasutada ka meelde jätmiseks sügavama töötluse strateegiaid. Mõtlemises toimub nihe kujundiliselt verbaalsele, mistõttu saavad lapsed õppimisel enam toetuda tekstidele ja vajavad vähem illustreerivaid materjale. 
• Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskused. Need peaksid olema piisavad, et neid saaks kasutada ka teiste ainete omandamisel.
• Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng.