3-7-aastased lapsed

Vanus 3-5 aastat

  • Üld- ja peenmotoorika areng. Lapsed muutuvad füüsilistes tegevustes oskuslikumaks ja kiiremaks ning nende peenmotoorika võimaldab tegelda kujutavate tegevustega.
  • Esmased ja teisesed eneseteenindusoskused. Lapsed õpivad ikka veel, et saavutada täielikku iseseisvust tualetis ja riietumisel. Ka söömisoskused täienevad puutudes kokku erinevate toitude ja lauanõudega. Hakkavad kujunema teisesed eneseteenindusoskused - nt õpivad lapsed ka enese järelt koristama.
  • Kõne areng. Täiustub sõnavara ja lauseehitus.  
  • Tunnetustegevus. Maailma mõtestamisel toetuvad lapsed ikka veel põhiliselt tajule ja vajavad seega vahetuid praktilisi kogemusi. Lastel on keeruline mõista infot, mis jääb situatsioonist väljapoole ja millega neil pole olnud isiklikku kokkupuudet. Lapsed hakkavad planeerima oma vahetut tegevust - ütlevad näiteks, et nüüd hakkan joonistama autot. 
  • Suhtlemine eakaaslastega ja mänguoskused. Lapsed hakkavad mängima süzeemänge ja jaotavad omavahel rolle, nende konstrueerimisoskus võimaldab ehitada päris keerukaid objekte.
  • Kujutavad tegevused. Lapsed naudivad nt joonistamist ning kujutavad tuttavaid objekte ja tegevusi. 
  • Minapildi kujunemine. Lapsed oskavad ennast kirjeldada toetudes välistele tunnustele (mul on pikad juuksed) ja räägivad enda eelistustest. 

Vanus 5-7 aastat

  • Üld- ja peenmotoorika areng. Peenmotoorika lubab nüüd lapsel tegelda ka kirjutamise eeloskuste omandamisega.
  • Eneseteenindus. Esmased eneseteenindusoskused võimaldavad lapsel peaaegu täiesti iseseisvalt tulla toime tualetis, panna end riidesse ja süüa. Oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused ja lapsed õpivad nt valima riideid vastavalt ilmastikuoludele, tegema lihtsamaid võileibu ja hoidma korras oma asju.
  • Kõne areng. Selles vanuses peaks lapse kõne vastama nii häälduslikust kui grammatilisest küljest emakeele normidele ja võimaldama lapsel ennast vabalt väljendada. 
  • Tunnetustegevus. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on selles vanuses mälu, mis tähendab, et laps saab mõelda kasutades oma kogemusi ning omandab uusi teadmisi  ilma, et peaks praktiliselt kõike järele proovima. Mõtlemise vormidest on valdav kaemuslik-kujundiline, mis lubab lapsel kujutada peas ette olukordade või ülesannete lahendamist enne, kui ta neid päriselt lahendama hakkab. Samuti võimaldab see mõtlemise tüüp paremini mõista piltidel kujutatut, k.a. neid olukordi, mida laps pole ise läbi elanud. 
  • Suhtlemine eakaaslastega ja mänguoskused. Suur osa mänguajast kulub reeglitega mängudele, mille käigus täiustuvad muuhulgas laste arvutamise ja keeleoskused. Olulisel kohal on ka lavastusmängud. Omavahelistes konfliktides kasutatakse varasemast enam kompromissi ja läbirääkimiste strateegiat ning kujunevad sõprussuhted. 
  • Teadmised lähiümbrusest ja maailmast. 
  • Lugemise ja arvutamise eeloskused. 
  • Minapildi kujunemine ja enesehinnang. Lapsed oskavad iseloomustada ennast mõnede psühholoogiliste tunnuste kaudu ja räägivad enda huvidest.
NB!
Mida vanemaks lapsed saavad, seda erinevamad võivad nende oskused olla, sest need sõltuvad suuresti kogemusest ja õpetamisest. 

back forward